Linnaelanike hulgas poleemikat tekitanud Kalasadama detailplaneering saadetakse ülevaatamiseks Harju maavanemale Värner Lootsmannile, kuna planeerimis- ja ehitusseadusega on sätestatud, et maavanem peab andma oma nõusoleku kõigile planeeringutele, mis muudavad üldplaneeringut või kohtavad vastuseisu.

Kalasadama detailplaneeringu puhul on täidetud mõlemad punktid, sest selle üks eesmärke on vähendada rannaäärset ehituskeeluvööndit ja linnaelanikud on planeeringu vastu ägedalt protestinud.

Tallinna linnaplaneerimise ameti esindaja Lia Gailani sõnul saadetakse planeering Lootsmannile tõenäoliselt järgneva nädala alguses.

Linna peaarhitekt Endrik Mänd lisas, et praegu analüüsitakse õhku rippuma jäänud ettepanekuid ja vastuväiteid. „Analüüsi tulemusel otsustame, kas on otstarbekas korraldada oponentidega täiendavaid kokkusaamisi, enne kui detailplaneering maavanemale saadetakse,” teatas Mänd.

Maavanema ülesanne on kontrollida selle detailplaneeringu puhul riigihuvide järgimist, samuti kuulab ta ära oponeerivad osapooled. Maavalitsuse pressiesindaja Kaarel Kose hinnangul oleks hea, kui saavutataks vastastikune kokkulepe, millega jääksid rahule kõik osapooled. „Loodan, et aasta lõpuks on otsus tehtud, kuid sellised protsessid võivad pikale venida,” kahtles Kose.

Juhul kui Lootsmann planeeringu kehtestamisega nõus ei ole, esitab ta oma ettepanekud kohalikule omavalitsusele. Kui see neid arvesse ei võta, võib maavanem Kose sõnul kohaliku võimu vastu ka kohtusse minna.

Miinused

Arhitektide liidu eestseisuse liige Tõnu Laigu kinnitas Päevalehele, et on algusest peale võidelnud Kalasadama detailplaneeringu vastu ja kavatseb oma kaebuse esitada ka maavanemale. „Ehkki planeeringus on tehtud avalikkuse survel muudatusi, pole nii minu kui teiste ettepanekuid tegelikult arvesse võetud,” ütles Laigu. “Põhiline hirm on ikka see, et detailplaneering välistab kodanikusõbraliku rannapromenaadi tekke.”

Laigu selgitas, et mere sulgeks linlastele kavandatav autotee, kus ülekäigukohti napib. „Oleme linnavalitsusele edastanud veel ligi viisteist punkti, milles detailplaneeringu miinused on välja toodud, kuid seni pole nendega arvestatud,” nentis ta.

Nord Projekti arhitekti Meeli Truu planeering kohtas suve lõpus vastuseisu peamiselt alale kavandatud massiivsete kortermajade ja nendevaheliste kõledate tuulekoridoride pärast, pahameelt äratas ka autodele eesõiguse andmine jalakäijate ees.

Elanikud protestivad tihtilugu ehituse vastu

•• Linnaplaneerimise ameti esindaja Lia Gailani sõnul tuleb sageli ette, et planeering jõuab enne kehtestamist maavanemani. „Seda põhjustab näiteks Tallinna vananenud üldplaneering, kus määratud ehitusmahud ei ole tänapäevased ega arvesta vahepeal lõkendama löönud ehitusbuumi,” selgitas ta. „Teine tegur on see, et kohalikud elanikud protestivad tihti ehitustegevuse vastu.”

•• Gailani hinnangul leiab protestijaid nii eraisikute, ettevõtjate kui ka seltside hulgast. „On juhtunud, et maavanem planeeringu vastuseisu ajel tagasi lükkab,” lisas ta, viidates Rannamõisa tee 50 detailplaneeringule, mis maavanema otsuse tõttu täielikult ümber tehakse. „Uue planeeringuga kavandati piirkonda kortermajad, kuid kohalikud elanikud olid ägedalt selle vastu ning ka üldplaneeringuga on sinna lubatud vaid üksikeramud,” selgitas ta.

•• Gailan märkis, et pärast linnaosade üldplaneeringute vastuvõtmist jääb vaidlusi arvatavasti vähemaks. „Paraku kulub selleks veel aega,” nentis ta.