Kriminaalkaristus ripub ühe linnapea, kolme vallavanema ja kahe volikogu esimehe kohal, kuna nad pole siiani esitanud riigikontrolörile oma majandusseisu andmeid, mis pidid päral olema juba aprilli lõpus.

Korruptsioonivastasele seadusele vilistavad kolmandat nädalat Mustvee linnapea Pavel Kostromin, Ida-Virumaa Kohtla vallavolikogu esimees Etti Kagarov, Piirissaare vallavolikogu esimees Kalju Sakk, Harjumaa Kõue vallavanem Aare Mölder, Viljandimaa Kõpu vallavanem Tõnu Kiviloo ja Vastseliina endine vallavanem Raul Tohv.

Piirissaare volikogu esimees Kalju Sakk ütles, et tal polegi olnud võimalik mingeid pabereid ära saata, sest ta sai deklaratsiooni blanketi alles paari päeva eest.

"Palka mul ei ole, muud ka mitte. Vallas on meil sada inimest ja ei ole siin mingit korruptsiooni – pean selle vist jälle täpselt kirja panema," sõnas Sakk. "Mõtlen, kas seda seekord üldse teha. Riigilt ei saa enam üldse õigust ega kaitset. Paadi ülevaatuse eest küsitakse 2000 krooni, kala püüda ei lasta ja inimestel on trahvid kaelas. Ainult üks raha väljapressimine käib," oli Sakk riigi peale kuri.

Piirisaares pole volikogu esimehe sõnul keegi valmis ülevaatuse eest nii palju maksma, sest päramootoriga kaheksameetrised paadid maksavad ise paari tuhande krooni ringis. "Paat on saarel igal inimesel, kes ennast austab. Ütlen, et siin läheb veel sõjaks, " märkis Sakk.

Kuna bensiin on ka nii kallis, tuleb pilliroost puskarit ajama hakata ja seda siis paadimootoris kasutada, pakkus ta. Volikogu esimees andis lõpuks siiski lubaduse, et viib deklaratsiooni ise Tallinna. Eelmisel aastal deklareeris Sakk muuhulgas näiteks kaks sõiduautot ja ühe veoauto ning üle saja tuhande krooni väärtuses aktsiaid.

Kui riigikontrolör ei saa lähiajal kohalikelt võimumeestelt deklaratsioone koos mõjuva põhjusega hilinemise kohta, on ta sunnitud algatama nende kriminaalvastutusele võtmise. Nii deklaratsiooni mitteesitajaid kui ka hilinejaid saab karistada 50–100 päevapalga suuruse trahvi, aresti või kuni pooleaastase vabadusekaotusega.

Lisaks ähvardab karistus 56 võimuesindajat, kes ei esitanud riigikontrolörile õigeaegselt oma majandushuvide deklaratsioone.

Riigikontroll ootab pressiesindaja Rein Vaheri sõnul kõigilt selgitusi hilinemise põhjuste kohta 25. maini.

Riigikontrolör Juhan Parts kui deklaratsioonide hoidja langetab pärast seda otsused, kelle suhtes algatada vastutusele võtmine, märkis Vaher. Partsi pädevuses on otsustada, mida lugeda mõjuvaks põhjuseks, kuna seadus seda ei ütle.

Karistusest on võimalik hilinejaid vabastada vaid mõjuva põhjuse olemasolu korral. "Selleks võib olla kas pikem haigus, näiteks kipsis olek, haiglas viibime, samuti komandeering või välissõit," pakkus Vaher.

25. maini on aja maha võtnud ka Riigikogu korruptsioonikomisjon, kes ootab samuti hilinejate põhjendusi. Mai lõpus võtab komisjon seisukoha nende Riigikogu liikmete ja ministrite suhtes, kes tähtaja üle lasid.

Riigikogu õiguskomisjoni nõuniku Rain Eensaare sõnul on deklaratsioonide hoidjatel vabadus tõlgendada, mida pidada mõjuvaks põhjuseks.

Tema hinnangul pole põhjust võtta väga karmi hoiakut mõnepäevaste viivituste suhtes. Venimise põhjuseks võis olla näiteks see, et inimene ei teadnud oma vanemate isikukoodi, mis tuli deklaratsioonis samuti ära märkida.

Uus korruptsioonivastane seadus näeb ette karmid karistused ka majanduslike huvide deklaratsioonide hoidjale, kui see nende kogumise, hoidmise ja kontrollimisega seotud ülesandeid nõuetekohaselt ei täida. Karistada on võimalik nii aresti kui kuni kahesaja päevapalga suuruse trahviga.

Uus kord paneb kentsakasse olukorda need volikogude esimehed, kes ei deklareerinud tähtajaks oma majandusseisu. Sisuliselt tuleb neil korraldada iseendi nimede äratrükkimine Riigi Teataja Lisas, kuna seadus kohustab kohaliku volikogu esimeest avaldama seal ametliku teate kõigi hiljaks jäänud volikogu liikmete kohta.

Korruptsioonivastane seadus

§ 164 3 AVALIKUSTAMISELE KUULUVA MAJANDUSLIKE

HUVIDE DEKLARATSIOONI ESITAMATA JÄTMINE:

1. nõuetekohasele avalikustamisele kuuluvad majanduslike huvide deklaratsiooni tähtajaks esitamata jätmise või selles mittetäielike või valeandmete esitamise eest

– karistatakse rahatrahvi või arestiga

2. sama teo eest, kui sellega põhjustati oluline varaline kahju või muu raske tagajärg isiku, riigi või kohaliku omavalitsusüksuse seadusega kaitstud õigustele või huvidele

– karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni 1 aasta koos vastavalt ametikohal töötamise (avalikus teenistuses olemise) õiguse äravõtmisega