Neli suurt kopratammi

Talumees on Kaberla ojalt leidnud neli kopratammi, mille taha tekkivad paisjärved reostavad oja. Nüüdseks on seal elunenud kalaliigid, teiste hulgas ka varem liigirohkusega silma paistnud jõeforell välja surnud.

Harjumaa keskkonnateenistuse looduskaitse- ja jahindusspetsialist Raivo Liibek tunnistas, et lihtsat lahendust praegu ei paista.

“Tellisime Eesti ühelt hinnatumalt koprauurijalt Nikolai Laanetult eksperthinnangu, ta lubas augusti keskel ala üle vaadata,” ütles Liibek.

Kas tammid saavad lõhutud või mitte, ei ole praegu veel selge.

“Lõhkumiseks võime jahiseltsidele kirjaliku loa anda, aga uisapäisa seda teha ei tahaks. Mõne loa oleme tänavu andnud, aga eelnimetatud alal on küsimärke liiga palju,” märkis Liibek.

Kuusalu jahindusseltsi esimehe Enn Aaviksaare sõnul ei tohiks kopratammid ojale liiga teha. “Põllumajanduslikku kahju nende loomade tegevusest ei tõuse. Pealegi on kopra hävitamine või ümberasustamine keeruline, sest mõni tavaliselt ikka pääseb ja jätkab tegevust,” ütles Aaviksaar.

Jõelähtme vallavalitsuse spetsialisti Liis Truuboni sõnul ei oleks ka tammide lõhkumisest Kaberla oja veetaseme kiiret tõusu oodata. Sellest hoolimata on Jõelähtme spetsialistidel plaanis oja uurida.

Lõhkumine ei pruugi aidata

“Vaja oleks korraga uurida nii ülem-, kesk- kui ka alamjooksu. Kopratammide lõhkumine ei laseks küll veel seisma jääda, kuid veetase sellest oluliselt tõusma ei hakka,” selgitas Truubon.

Looduses elutsevad koprad uuendavad inimese hävitatud tammid paari päevaga. Eelmisel kuul käisid kohalikud poisikesed paar kopratammi läbi ja lammutasid need laiali. Veetase tõusis seepeale Maidla sõnul 25 sentimeetrit ning jooksis suure kiirusega umbes kolm päeva.

Kodukoha looduse säilimise ja forelli käekäigu pärast südant valutav Maidla näeb oja veetaseme taastamiseks lahendust puurkaevude kaskaadi ehitamises.

“Kuni suudetakse kindlaks teha, mis veekadu põhjustab, peaks veetaseme ühtlustamiseks vett kunstlikult juurde pumpama. Mujal maailmas on forellipopulatsioonide taastamiseks selliseid samme astutud,” märkis Maidla.

Kaberla oja on Punase Raamatu valgele leheküljele kantud jõeforelli pesitsus- ja kudealana. 18 kilomeetri pikkune oja hakkas kuivama 1995. aastal, mis seda põhjustab, ei ole tänaseni päris kindlaks tehtud.

Peale forelli on nüüdseks ojast kadunud ka veidi kauem vastu pidanud luts ja ahven.