Kohtuasjade venimine võtab karistamiselt mõtte
Iga neljanda kriminaalasja arutamine venib kohtus üle poole aasta
Keskvanglas ootavad juba üle kahe aasta püksikummina veniva kohtuprotsessi lõppu kaks kroonide võltsimises süüdistatavat meest, kuid riigil puuduvad ideed kohtupidamise kiirendamiseks. Statistika järgi venib iga neljanda kriminaalasja arutamine kohtutes üle poole aasta.
“Mida kiiremini kuriteole karistus järgneb, seda suurem on karistuslik efekt,” ütleb riigikaitse akadeemia professor Jüri Saar. “Karistus kaotab mõtte, kui ta tuleb üle kolme aasta hiljem.”
Kuuga ei jõua
Tartu Kommertspanga kriminaalasi on kohtu ning politsei vahet pendeldanud kaks ja pool aastat, kuid lõppu pole veel näha. Ainsana kohtu alla jäänud panga endist raamatupidajat Viktor Arhipovit süüdistatakse tegudes, mida ta väidetavalt sooritas kuus ja pool aastat tagasi.
Seaduse järgi peab kohus kriminaalasja läbi arutama ühe kuuga, kuid tegelikult juhtub seda vaid neljandiku süütegudega. Järelevalve kohtunike otsuste üle, millega kohtuistungeid edasi lükatakse, puudub.
Tallinna linnakohtu esimees Helve Särgava nõustub, et osade kriminaalasjade arutamine venib lubamatult kaua. “Kui asi on pikalt venima jäänud, siis kired raugevad ja võib tulla kergekäelisi edasilükkamisi, et vastutust otsuse langetamise üle edasi lükata,” märgib Särgava.
Jüri Saare sõnul mõjutab pikk vangistus eeluurimise ja kohtupidamise ajal paratamatult kohtunikku otsuse tegemisel. “Kui inimene on juba pool aastat vangis istunud, pole kohus enam päris vaba otsust tegema,” nendib Saar.
Peamiselt venitavad kohtuprotsesse tulemata jäänud tunnistajad ja kannatanud. Seadus aga nõuab, et vähemalt kannatanu osavõtt kohtuistungist on kohustuslik.
Kannatanud ei ilmu
Korterivaraste gruppide kriminaalasjade arutamisele ootab Tallinna linnakohus mõnikord 30–40 kannatanut. “Reeglina tuleb neist kohale vaid kolmandik,” räägib kohtunik Eda Murak.
Venivad ka väljapressimisasjade arutamised, sest kannatanud kardavad või ei julge enda kriminaalse tausta pärast kohtusse tulla.
Tartu kohtutes venivad kriminaalasjad põhjusel, et Eesti suuruselt teises linnas puudub juba kolmandat aastat arestimaja. Kohtualuseid tuuakse Tartusse keskvanglast Tallinnas.
Kannatanute ja tunnistajate sundtoomine annab harva tulemust, sest paljud inimesed ei ela passi sissekirjutatud aadressil. Eriti on kohtud hädas kauplusevaraste otsimisega, kes ütlevad politseile oma elukohaks olematu aadressi.
“Otsi siis neid nagu tuult väljal,” märgib kohtunik Murak. “Peaks olema võimalus pisivaraste üle kiiresti kohut mõista, paari päeva jooksul kasvõi halduskohtus.”
Justiitsministeeriumi karistusõiguse osakonna juhataja Priit Pikamäe sõnul uus kriminaalmenetluskoodeks olulisi võimalusi kohtupidamise kiirendamiseks ei anna.
Väiksema muudatusena tahab uus koodeks tõsta kiirmenetluste hulka. Kiirmenetlus eeldab, et kohtualune võtaks süü omaks ning sellega on nõus ka kannatanu ja süüdistaja. Sel juhul pole kohtul vaja kannatanuid ja tunnistajaid üle kuulata ning ta võib kohe otsuse teha.
Prokurörile eriõigus
Lisaks annab uus koodeks Pikamäe sõnul kergemate süütegude puhul, nagu pisivargused ja alaealiste huligaansus, prokuröridele õiguse mõjutusvahendite kohaldamiseks ilma kohtuotsuseta. Prokurör võib karistuseks määrata näiteks üldkasuliku töö.
“Nende alternatiivide pakkumise eesmärk on vähendada kohtuasjade arvu, mis aitaks vähendada kohtunike koormust,” kinnitab Pikamäe.
Keskkriminaalpolitsei abidirektori Kersti Jundase väitel peitub kohtupidamise ja eeluurimise venimise põhjus kriminaalmenetluses, mis on Eestis liiga pikk ja lohisev.
Kevadel tabasid Soome ja Eesti politsei kahepäevase vahega neli Lõuna-Ameerikast kokaiini toonud narkokullerit. Soomes kinni kukkunud kaks narkokullerit said kohtuotsuse kätte kolme kuu pärast, Eestis läks kohtuotsuseni aega kaks korda kauem – kuus kuud.
