Kohtunik: märk ei õigusta auke
„Ma tean, et linn ei hüvita löökaukudest tekkinud kahjusid ilma, kui kohtus käies,” ütles kohtunik Taimi Kollom eile toimunud istungil pealinna kommunaalameti esindajatele. Kõnealusel kohtumenetlusel võib olla mitmel põhjusel märgiline tähendus. Juhtum puudutab möödunud aasta novembris juhtunud õnnetust: jurist Merle Liivrand sõitis Tallinnas Mustamäe teel läbi löökaugust, mille tõttu purunes autol kaks rehvi. Teelõik oli tähistatud märgiga, mis hoiatas ebatasase tee eest. Just märgile viidates keeldus kommunaalamet Liivrannale kahju hüvitamast. Ameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg sõnas, et märgi paigaldamisega on teeomanik tarvitusele võtnud kõik abinõud liiklejatele kahju tekkimise ärahoidmiseks. Liivrand polnud sellega nõus ja otsustas pöörduda kohtusse.
„Teemärk ei tõenda kohtule mitte midagi. Peate puust ja punaseks kohtule selgeks tegema, kuidas oli võimalik rehvid nii kapitaalselt ära lõhkuda,” ütles kohtunik istungil kommunaalameti esindajatele Tarmo Sulele ja peaspetsialist Kristjan Kuusikule. Kahjuks ei saanud kohtuistung kuigi kaua kesta. Põhjus oli enam kui kummaline: kommunaalameti esindajatel puudusid dokumendid, mis lubaksid neil ametit esindada. „Nalja teete või?” küsis kohtunik seepeale ja lisas, et niisama ta kohalviibijaid siiski ära ei lase.
Kohtunik Kollom ütles, et ameti esindajad peavad kohtule täpselt selgeks tegema, milline peab tee olema, et seda tähistataks ebatasase tee märgiga. Argumendi, et teisi juhtumeid, kus samas löökaugus oleks autosid lõhutud, pole ja järelikult said tuhanded teised liiklejad ohtu vältida, jättis kohtunik arvestamata. „Selle jätame kohe kõrvale, võib-olla lõhkus keegi veel seal auto, aga ei ole kahjunõudega pöördunud,” ütles ta.
Kohtunik heitis ametnikele ette, et nende vastus kodaniku kahjunõudele ei olnud korralik. „Nii lakooniline vastus varalisele kahjunõudele on hämmastav,” sõnas ta ja oletas, et ju on kahjunõudega pöördumisi liiga palju või vastuseid neile lihtsalt kopeeritakse. Kohtule esitati ka kirjavahetus, millest lähtus, justkui oleks tee ebatasasus likvideeritud samal päeval, kui õnnetus juhtus. Politsei kinnitas aga Liivrannale, et löökauk oli parandamata ka kaks nädalat pärast juhtumit. „Mis lambakirju te saadate?” ei hoidnud kohtunik ametnikega suheldes end tagasi.
Kaks nädalat vastamiseks
Kohus andis ametile kaks nädalat aega vastata kirjalikult Liivranna esitatud küsimusele, miks ei olnud ebatasase tee märk tähistatud lisatahvliga, mis ütleks, kui pikalt ebatasasust oodata võib. Ametil on kõigi dokumentide esitamiseks kuu aega. Samuti pidas kohtunik vajalikuks, et tellitaks ekspertiis, mis tuvastaks, kas just kõnealune löökauk lõhkus auto rehvid. Esialgu peab selle kinni maksma Liivrand.
Tarmo Sulg ei võtnud oma väidet, et kui hoiatav märk on väljas, siis on linn võtnud tarvitusele kõik abinõud, tagasi ka pärast istungit. „Tegemist on istungiga, mitte otsusega,” sõnas ta. Seni pole teada, kas Liivrannaga minnakse kompromissile või kohtuvaidlus jätkub. Juhul kui hagi jõuab kohtulahendini, võib see olla oluline inimestele, kes tahavad edaspidi vaidlustada linna kahju hüvitamisest loobumist. „Kui otsus tuleb, siis peavad nad arvestama, et see võib tekitada neile rohkem nõudeid,” nentis Liivrand.
Kui lõhud auto löökaugus
•• Kui juhtub liiklusõnnetus, siis tuleb kindlasti kohale kutsuda avariirühm. Kui tegemist on löökaugu tekitatud juhtumiga, tuleb paluda politseil mõõta ära löökaugu sügavus, laius ja pikkus.
•• Tuleb arvestada, et politsei ei pruugi kohe sündmuskohale sõita. Halvemal juhul tuleb oodata mitu tundi. Ühtlasi peab politsei kaardistama, milliste teemärkide mõjualas õnnetus juhtus.
•• Liikluskahju korral tuleb esitada tee omanikule kahjunõue.
•• Seda, kui palju avaldusi on ametile tänavu esitatud, eile ametilt teada saada ei õnnestunud. Ülemöödunud nädala seisuga oli ametile esitanud 64 avaldust. Tollal oli neist hüvitatud vaid seitse kogusummas ligi kaks tuhat eurot. 31 juhtumi menetlus oli pooleli.
