Justiitsministeeriumi ametnike kirjutatud uus kriminaalmenetluskoodeks säästab kohtuid lihtsamates ja selgelt tõendatud kriminaalasjades põhjalikust arutamisest, mida nõuab kehtiv nõukogude ajast pärit koodeks.

Praegu peavad kohtud kriminaalasjades välja kutsuma kõik tunnistajad ja kannatanud. Kuna peaaegu kunagi ei õnnestu kohtul kõiki asjaosalisi ühel istungil üle kuulata, võtab ka ülestunnistatud kuriteo arutamine aega mitu kuud.

"Muudatuste eesmärk on, et kohtutel jääks rohkem aega süveneda raskematesse ja keerulisematesse kuritegudesse, mis tõstaks ka otsuste kvaliteeti," ütles justiitsministeeriumi karistusõiguse osakonna juhataja Priit Pikamäe. "Lisaks võimaldaks see raha kokku hoida, kui ei pea niipalju istungeid korraldama."

Parimal juhul kolme–nelja aasta pärast kehtima hakkava uue koodeksi võtmeisikuks tõuseb prokurör, kelle otsustest hakkab kurjategija saatus senisest oluliselt rohkem sõltuma.

Pika ja keerulise kohtuasja vältimiseks tekib prokuröril ja ka süüalusel kolm võimalust: lühi-, kokkuleppe- ja käskmenetlus. Kõigi kolme ühisnimetus on lihtmenetlus.

Lühimenetlus tähendab, et prokurör ja süüalune on nõus kuriteo arutamisega ainult toimiku materjalide põhjal ning ühtegi tunnistajat ega kannatanut kohus välja ei kutsu. Vastutasuks vähendab kohus süüdimõistmisel süüaluse karistust kolmandiku võrra. Tapmiste puhul lühimenetlust kasutada ei tohi.

Kokkuleppemenetluses lepivad prokurör ja süüalune enne kohtuistungit karistuses kokku ning kohus vaid kinnitab karistuse. "See tähendab, et süüdistatav võtab süü omaks," ütles Pikamäe.

Raskemate kuritegude puhul, mille eest on ette nähtud üle kümne aasta pikkune vanglakaristus, kokkuleppemenetlust kasutada ei tohi.

Kõige kiiremat kohtupidamist lubab käskmenetlus, mida saab rakendada vaid kergete kuritegude eest. Näiteks poevargus, kus varas saadakse kohapeal kätte.

"Kui kraam on taskus, siis peaks olema põhimõtteliselt võimalik peaaegu kohe varas kohtu ette viia, sest asjaolud on niivõrd selged," lausus Pikamäe. "Ideaalis võib kohus karistuse määrata paari päevaga."

Lisaks saab prokurör õiguse teha kohtule ettepaneku lõpetada kriminaalasju põhjendusega, et süüaluse süü on väike ning kuriteo vastu puudub avalik huvi. Kriminaalasja lõpetamise eeldusena peab süüalune vabatahtlikult nõustuma kinni maksma kuriteoga tekitatud kahju ning asja uurimiseks kulunud summa.

Kohus paneb seejärel süüalusele kohustuse kas teha 80–240 tundi ühiskonnale üldkasulikku tööd või maksta summa riigituludesse.

Eelmisel aastal registreeris politsei Eestis 51 000 kuritegu, sellest varavastaseid 39 000. "Varavastased kuriteod on lääneriikides just see mass, mis ei läbi kogu kohtupidamise kadalippu, vaid lahendatakse lihtmenetluse korras," ütles Pikamäe.

Pikamäe sõnul lahendavad lääneriikide kohtud laias laastus 60 protsenti kriminaalasjadest kiiresti, lihtmenetluse kaudu. "Eestis tähendaks see, et üldiselt muutuks kohtumenetlus põhjalikumaks, sest kohtunikud ei pea korraga pikalt arutama kümneid kriminaalasju," lausus ta. Pikamäe sõnas, et valdavalt on seadusemuudatused võetud üle Ameerika õigussüsteemist. "See on õige, et me liigume järjest võistleva kohtumenetluse suunas," ütles Pikamäe.

Justiitsministeerium peab uue kriminaalmenetluskoodeksi valitsusele esitama 1. juuniks.

Õiglus kaalule

Süüalustega kokkulepete sõlmimine tõstab prokuröride vastutust, sest karistuste kergendamine ei tohi minna vastuollu avalikkuse õiglustundega, ütles Tallinna vanemprokurör Margus Kurm.

"Selge, et karistused tulevad kergemad, sest see ongi kurjategijale põhiline motivaator minna prokuröriga kokkuleppele," ütles Kurm.

Kurm märkis, et prokuröride kokkulepped süüalustega peavad olema põhjendatud ning arvestama kannatanute seisukohtadega. Korduvalt karistatud isikute puhul tuleks kokkuleppeid eriti tõsiselt kaaluda, lisas ta.

Kurm ütles, et lihtmenetluste osakaalu tõstmine on vältimatu. "Meie kohtusüsteem ei suuda läbi töötada sellist kuritegude massi, mis Eestis sooritatakse," lausus Kurm.

Kurjategijatega karistuses kokkuleppimist enne kohut lubab teatud määral ka praegune kriminaalkoodeks, kuid näiteks Tallinna prokurörid kasutavad seda harvem kui Lõuna-Eesti prokurörid.

"Palju neid ikka on, kes tahaksid end vabatahtlikult kelmuses süüdi tunnistada," ütles Tallinna prokurör Kristel Siitam. "Narkokuritegude puhul jääks sel puhul avalik kohtuistung ära, mis teatud määral on kasvatava iseloomuga."

"Üldiselt on lihtmenetluste suurem rakendamine tervitatav, sest see kiirendab otsuste tegemist," lisas Siitam.

Jaanus Piirsalu