Kohtutäitur nõuab aasta tagasi surnud mehelt võlga
Veebruari viimastel päevadel saabus Marise aasta tagasi surnud isale kohtutäitur Mati Kadakult kiri, milles teatati, et kuna mees pole tasunud liiklusõnnetuse põhjustamisega kaasnenud kulusid, pööratakse asi täitmisele.
Marise sõnul hämmastab teda kõige enam see, et kohtutäitur, kellel peaks olema võimalus tutvuda rahvastikuregistri andmetega, pole seda teinud, vaid saatis surnud inimesele kirja. Kuna Maris päris oma isa varanduse, siis kehtivate seaduste kohaselt päris ta ka kõik oma isa võlad. “Peangi nüüd minema panka ja vaatama, äkki on isa kahju juba kinni maksnud,” selgitas Maris.
Põhimõte mitte võlgu võtta
Kuigi pärandvara vastuvõtmist käsitlev seadus annab võimaluse pärandi vastuvõtmise eel teha pärandvara inventuur, mis peaks välistama vara vastuvõtmise järel ilmnevate võlgade pärimise, ei pidanud Maris aasta eest vajalikuks oma isa pärandile inventuuri teha. “Isal oli põhimõte mitte võlgu võtta,” lisas Maris. Ka arveid maksis mees kohusetundlikult, mille tõttu Maris arvabki, et pangakülastus võiks tuua selgust tasumata arve osas.
Kirja saatnud kohtutäitur Mati Kadak on ka Eesti kohtutäiturite täiskogu juhatuse esimees. Kadak selgitas, et sageli ei pea täiturid vajalikuks rahvastikuregistrist uurida, ega inimene ole vahepeal surnud. Pealegi oli Marise isa puhul täituril olemas aadress ning ka tasumata summa on mõnisada krooni.
Aastaid on koostatud uut pärandvara vastuvõtmist reguleerivat pärimisseadust, mille jõustumise järel antakse pärandus edasi automaatselt. Küll annab seadus õiguse kolme kuu jooksul pärandist loobuda.
Marise arvates võib uue seadusega teoreetiliselt tekkida olukord, kus aastate eest pere hüljanud isa võib lastele tekitada tõsiseid probleeme. “Ütleme, et pere hüljanud isa asutab lehmafarmi ja võtab viis miljonit krooni laenu. Kui ma pole isast aastaid midagi kuulnud ning pärin endalegi teadmata tema vara ja saan sellest kolme kuu ja ühe päeva pärast teada, on mul ootamatult kaelas see lehmafarm ühes võlaga,” tõi Maris illustreeriva näite.
Üleminek loobumissüsteemile
•• Jaanuaris riigikogus 55 poolthäälega vastu võetud uus pärimisseadus on justiitsministeeriumi asekantsleri Urmas Volensi sõnul Eesti eraõiguses positiivne areng. “Üleminek pärandvara vastuvõtusüsteemilt loobumissüsteemile on pärimisasjade lahendamisel kindlasti nüüdisaegsem lahendus. Kui siiani läks pärandvara pärijale üle üksnes juhul, kui pärija pärandi vastu võttis, siis uue loobumissüsteemi puhul kaasneb seadusest tulenev pärimisõigus automaatselt ja pärandist loobumiseks tuleb avaldada oma sellekohast tahet,” märkis Volens kuu eest justiitsministeeriumi väljastatud pressiteates.
•• Kohtutäitur Mati Kadaku sõnul näeb seadus siiski ette, et pärandist saab loobuda kolme kuu jooksul pärast pärandist teadasaamisest. “Seega aeg ei hakka tiksuma mitte isiku surmast, vaid pärandi teatavaks saamise hetkest,“ selgitas Kadak. Nii võib tekkida rohkem olukordi, kus kohtutäitur teatab päritud võlgadest.
