Kohtutäitur võib tulumaksurahale käpa peale panna
Mullu mais kiiruse ületamise eest 500 krooni trahvi saanud Maiet (nimi muudetud – toim) tabas maksuametist tulumaksutagastust saades halb üllatus, kui kohtutäitur Mati Roodes oli sealt kinni pidanud 2300 krooni.
Maie sai trahvi eelmise aasta mais, kuid läks seejärel suvepuhkusele ning avastas naastes postkastist kohtutäituri trahvi tasumist nõudva kirja. „Maksin trahvi politseis ära, kuid kohtutäiturile jäi summa õhku,” selgitas Maie. „Ühtegi teadet seejärel ei tulnud. Muidu arestivad nad ju pangaarve, ent seekord ei juhtunud midagi.”
Probleem oli juba unustatud, kuni tuli aeg tagasi saada tulumaksu deklaratsiooni täitmise järel maksutagastus. „Viivis oli muudkui kasvanud ja ühtegi teadet ei olnud enam tulnud,” sõnas Maie. „Täitur põhjendas olukorda, et ma olen riigile võlgu ja ma ei täida oma ülesandeid ning ei uuri oma dokumentatsiooni.”
Maiet häirib kõige enam see, et üle poole aasta oleks täituril olnud võimalik pangaarvelt, kuhu laekus igal kuul naise palk, endale võlgu jäänud summa arestida, kuid selle asemel oodati viivise kogunemist ja maksutagastust. Lisaks polevat kättesaadav olnud ka kohtutäitur ise, Maie sai suhelda ainult täituri sekretäriga.
„Küsisin, et miks mul see raha maha võeti, põhjendust ei antud. Küsisin, et miks ühtegi teadet ei tulnud, seda samuti
ei põhjendatud. Öeldi vaid seda, et ma olevat liikluseeskirja rikkujana potentsiaalne mõrvar,” kirjeldas Maie täiturite töömetoodikat.
Eesti Päevaleht esitas täiturile järelepärimise ja küsis, mis põhjusel lasti viivisel koguneda ja kas maksuametile arestinõuete esitamine on täiturite tavaline tegevus. Kohtutäitur Mati Roodes järelepärimisele ei vastanud, nimetades küsimusi rumalaks. „Võin öelda ainult seda, et oleme antud inimesega probleemi lahendanud,” oli tema selgitus.
Probleemi lahendamine seisnes selles, et päev pärast Päevalehe päringut vabastas täitur Maielt kinnipeetud summa aresti alt ning naine sai oma raha tagasi.
Ka teistelt kohtutäituritelt oli ametivenna teguviisi kohta raske kommentaari saada. Lõpuks soostus juhtumit kommenteerima kohtutäiturite katusorganisatsiooni esimees Mati Kadak, kelle sõnul võib tegu olla kõigest kohtutäituri näpuveaga. „Kui klient sai raha tagasi, siis on pigem tõesti tegu näpuveaga,” selgitas Kadak ja välistas võimaliku täituri pahatahtlikkuse. „Tegijal juhtub nii mõndagi ja politsei trahvid on masstöö, milles vahel harva tuleb sisse ka vigu.”
65 000 võlglast
Kadaku sõnul peaks selliste vigade puhul oma arve eelkõige üle vaatama klient ise ning võtma seejärel täituriga ühendust. „Iga võlgniku kohustus on vaadata üle ja teavitada täiturit, kui midagi on valesti. Tegu on kahepoolse protsessiga.”
Maksuameti andmetel on täituritel nõudeid 65 000 isiku vastu kogusummas 2,4 miljardit krooni.
Kaevata saab ministeeriumile
•• Ametimeestena ei allu kohtutäiturid justiitsministeeriumile, kuid ministeeriumi võimuses on korraldada täiturite tegevuse üle järelevalvet ja eksimuse puhul neid karistada. Kohtutäitur peab ametit oma nimel ja vastutusel, mistõttu ministeerium ei saa täiturile korraldusi anda.
•• „Juhul kui inimene leiab, et kohtutäitur on tema vastu eksinud, siis on kindlasti võimalik pöörduda kirjaliku kaebusega ministeeriumi poole,” selgitas justiitsministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmus. „Esmalt peaks isik siiski pöörduma selgituste saamiseks kohtutäituri enda poole.”
•• Täitur on kohustatud vastama menetlusosaliste esitatud avaldustele ja selgitustaotlustele, kui need on seotud vastava menetluses oleva täiteasjaga.
