„Tunnistada õiguslikult lubatavaks Marko Rudi väljaandmine USA-le seoses 2003. aastast kuni 2005. aasta augustini toime pandud internetikelmuse ja suuremahulise kelmusega USA vastu,” seisis eile Rudile ette loetud kohtumääruses.

See lause tähendab, et 35-aastasest Rudist võib saada esimene USA-le välja antud Eesti kodanik.

Rudit kahtlustatakse USA-s veel ka altkäemaksu võtmises ja rahapesus, kuid neis kuriteoepisoodides kohus Rudit välja anda ei luba.

Esialgsete kahtlustustega oleks võinud Rudit süüdi mõistmisel trellide taha saata kokku 60 aastaks, kuid kelmuste eest oleks tema võimalik maksimumkaristus 40 aastat – 30 internetikelmuse eest ja 10 kelmuse eest USA vastu.

Napilt viis minutit kestnud otsuse ettelugemise järel soovis Rudi teada, kuidas on teda võimalik anda välja kuriteoepisoodides, milles teda pole süüdistatud. „Ma ei saa aru, kuidas saab mind anda välja internetikelmuses, kui mind pole selles süüdistatud,” lausus ta kohtusaalis. Kohtunik Rudi küsimusele ei vastanud, vaid kuulutas istungi lõppenuks.

Otsuseni vahi alla

Nüüd peab justiitsministeerium valmistama ette valitsuse korralduse eelnõu ja seejärel arutab juba valitsus Rudi väljaandmist.

Rudi kaitsja Leon Glikman pidas eilset otsust osaliseks võiduks, sest kolme episoodi osas Rudit välja ei anta. Samuti märkis Glikman, et enamik Euroopa Liidu liikmesmaid oma kodanikke välja ei anna, kui tegemist ei ole just terrorismiga.

„Näiteks ei andnud Prantsusmaa välja Roman Polanskit, vaatamata tunduvalt raskemale süüdistusele,” ütles Glikman. „Raskuspunktiks kujuneb valitsuse otsus ja selle võimalik vaidlustamine halduskohtus. 1923. aastal sõlmitud leping sätestab sõnaselgelt, et kodanikku ei pea välja andma.”

Kohus pikendas loa 17. septembrist alates vahi all olnud Rudi vahi all hoidmiseks kuni väljaandmisotsuse kinnitamiseni või tagasi lükkamiseni.

Ernst & Young Balticsis juhtivkonsultandina töötanud Mar­ko Rudile pannakse süüks ligi miljoni dollari väärtuses Iraagile mõeldud abiraha kõrvaldamist.