"Isiklikus asjaajamises läheb vahel vaja vanemate surmatunnistusi," lausus Päts. "Esimest korda elus käisin kohtusaalis iseenda pärast. Õnneks kestis kogu protseduur vaid kümme minutit."

Matti Pätsi väitel oli ka talle üllatuseks, et Eesti Vabariigis oli Viktor Pätsi surmafakt ametlikult teadmata-kinnitamata. Ometi on Tõnismäel asuvas arhiivis Konstantin ja Viktor Pätsi ühises KGB toimikus kirjas, et Viktor Päts suri 4. märtsil 1952 Moskvas Butõrka vanglas.

"Johan Laidoner oli Butõrkas vang nr 11, Konstantin Päts nr 12 ja minu isa Viktor Päts nr 13," teadis Päts. "Arhiivitoimi-kus on uurija määrus vanaisa ja minu isa kriminaalasjade lahutamise kohta ning seal on ka isa surmadaatum. Olen kogu oma elu elanud teadmises, et sellest paberist piisab isa surmatunnistuse saamiseks, aga võta näpust."

Konstantin Pätsi pojad Leo ja Viktor olid Tartu Ülikooli haridusega juristid. Leo töötas esimese Eesti Vabariigi ajal kohtu-uurijana, Viktor oli advokaat ja kindlustusfirma Lloyds juhatuse esimees.

26. juunil 1941 viidi Pätsi Kloostrimetsast talust Ufasse presidendi pere kõik täiskasvanud. "See oli viimane päev, mil me vend Hennuga oma vanaisa ja isa nägime," meenutas Matti Päts. "1946. aastal arreteeriti meie isa ja sõidutati Ufast koos vanaisaga Butõrkasse."