Kohus mõistis endise erastamisjuhi vangi
Käed selja taga, tühjas kohtusaalis vangiminekut tähendanud kohtuotsust kuulanud Liivik jäi väliselt rahulikuks, kuid sisemuses tundis mees end teisiti. “Mis tunne teil endal minu asemel praegu oleks,” vastas Liivik Eesti Päevalehe küsimusele, mis tunded teda otsuse kuulamise ajal valdasid.
“Loomulikult lootsin ma teistsugust otsust,” ütles Liivik, kes eile hommikul talle kohtusaalis antud viimases sõnas palus enda täielikku õigeksmõistmist.
Eesti erastamisagentuuri endist juhti Liivikut süüdistati selles, et ta kasutas korduvalt kurjasti oma ametiseisundit ja põhjustas riigile miljonitesse kroonidesse ulatuva kahju.
Tehingud varifirmaga
1999. aasta lõpus andis ta farmaatsiatehase erastanud Magnum-Farma palvel erastamismaksete kohustuse üle varifirmale, sest Magnum-Farma väitis end olevat maksejõuetu.
Maksekohustuse üle võtnud varifirma pole aga tänaseni puuduvat kolme miljonit krooni riigile tasunud.
Riiulifirma omanik väitis uurimise ajal politseile, et soovis algselt tõepoolest maksete tasumist jätkata, kuid sattus makseraskustesse. Farmaatsiatehase algselt lubatust kolm miljonit krooni odavamalt erastada saanud Magnum Farma võttis hiljem endale nime OÜ Eugenius. Liiviku süü seisnes selles, et ta oleks pidanud eelnevalt kontrollima, kas kohustuse üle võtnud varifirmal on piisavalt vara.
Kohtuotsusega peab Liivik hüvitama kogu farmaatsiatehase erastamisega riigile tekitatud kahju 3,06 miljonit krooni. Kohtuprotsessi ajaks arestitud Liiviku isiklik vara – mitmel panga-arvel olevad ligi 300 000 krooni, Eesti börsifirmade aktsiad ja sõiduauto Nissan Primera – kuulub riigi kasuks väljamõistmisele. Lisaks nägi kohus Liivikul süüd selles, et ta 2001. aasta aprillis sõlmis Eesti Raudtee erastamise lepingu, kus võttis riigile kohustuse hoida seitse aastat pangaarvel 50 miljonit krooni, rahuldamaks hilisemaid võimalikke nõudeid raudteefirma vastu. Politsei hinnangul tegi Liivik ametialased rängimad eksimused Eesti Raudtee erastamislepingut sõlmides ja hiljem erastamiskonkursi võitnud OÜ-ga Baltic Rail Service (BRS) lisa-protokolli sõlmimisel.
Riigile liigsed kohustused
Sellega võttis ta riigi nimel kohustuse hüvitada 96 miljoni krooni AS Valga Külmutusvagunite Depoo esitatud nõudeid Eesti Raudtee vastu. Lisaks lubas ta raudtee erastajale hüvitada vahetult enne erastamist viie Vene päritolu veduri ostmiseks kulutatud 100 miljonit krooni. Mõistetud kaheaastasest vangistusest peab Liivik vanglaseinte vahel veetma kuus kuud. Kohtuotsuse kohaselt valib Liivik ise aja, millal vanglasse karistust kandma läheb.
Liivikule reaalset kaheaastast vangistust nõudnud prokuröri Piret Paukštyse sõnul on ta otsusega rahul ja lepib sellega, et erastamisagentuuri eksjuht soovitud kahe aasta asemel kuus kuud türmis istub. Liivik loodab vanglaleivast siiski pääseda, sest kohe pärast otsuse teatavakstegemist asus ta koos oma kaitsjaga ette valmistama ringkonnakohtusse tehtavat kaebust.
