Kohus mõistis selle aasta esimeses pooles vanglakaristuse 1190 roolijoodikule
Selle aasta esimese kuue kuuga on politseile roolis vahele jäänud üle 300 joobnud juhi rohkem kui mullu esimesel poolaastal.
Eile avaldatud justiitsministeeriumi uuringust, mis käsitles esimese poolaasta joobes juhtimise süütegude statistikat, selgus, et purjus peaga autorooli istumine on taas sagenenud.
Kui 2011. aasta esimeses pooles jäi politseile vahele 3029 joobnud juhti, siis tänavu kuue kuuga on politsei süüteo korras karistanud 3336 roolijoodikut. Kergemas joobes sõitmised ja raskemad rikkumised jagunesid enam-vähem pooleks.
Justiitsminister Kristen Michali arvates on kolm põhjust, miks joobnud juhtide arv kasvas. „Esiteks, alkoholitarbimine kasvab, eelmise aasta arvud seda näitasid. Teiseks, neid kapsapäid pole vähemaks jäänud, kes purjus peaga rooli ronivad. Kolmandaks, politsei on hakanud tegema järjest tõhusamat tööd, et roolijoodikuid liiklusest eemaldada,” sõnas minister.
Ka politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Tuuli Annamaa nimetas kinnipeetute suurenenud arvu põhjuseks politseitöös tehtud ümberkorraldusi. „„Kõik puhuvad” politseioperatsioonide käigus avastatav alkoholi tarvitanud juhtide protsent on üldiselt jäänud varasemaga võrreldes samale tasemele, ent palju juhte avastatakse tavapärase liiklusjärelevalve käigus,” ütles ta ja lisas, et liiklusõnnetustes joobnud juhi süül viga saanute või hukkunute arv on eelmise aastaga samas suurusjärgus.
Michali sõnul võib vigastatute ja hukkunute arvu samal tasemel püsimise kirjutada tõhusama liiklusjärelevalve arvele.
Kuigi tänavu on joobnud juhtide arv kasvanud, tõi minister esile, et võrreldes 2008. aastaga, mis oli roolijoodikute tippaeg, on purjus juhte siiski vähemaks jäänud.
Avaldatud uuring näitab, et poole aastaga on politseile vahele jäänud 1689 raskemas ja 1647 kergemas joobes juhti, kusjuures rohkem on kasvanud kergemas joobes roolikeerajate arv, mis on võrreldes eelmise aastaga suurenenud 12 protsenti. Liikluses on raskes joobes juhte küll vähem, kuid neid tabatakse ebakindla sõidustiili tõttu kergemini.
Sel poolaastal on kõige rohkem rikkumisi olnud juunikuus, kus politsei registreeris 676 süütegu, keskmiselt 22 juhti päevas. Terve poolaasta jooksul tabati päevas keskmiselt 18 joobnud juhti.
Justiitsministeeriumi uuringust selgub, et raske joobega – alkoholisisaldus veres üle 1,5 promilli – kinni peetud 1689 sõidukijuhist saab 76 protsenti (1190 juhti) tingimisi või reaalse vangistuse.
Kui suur osa neist juhtidest pidi reaalselt vanglakaristust kandma, ei osanud ministeerium veel öelda. Süüdi mõistetud juhtide vangistus kestis enamasti neli kuud. Vähemalt 70 juhile sai osaks pikem kui üheaastane vangistus.
Uuringu järgi võeti juhtimisõigus ära 58 protsendilt purjus peaga vahele jäänud juhtidelt. Siinjuures tuleb arvestada aga seda, et osal süüdimõistetutel pole juhtimisõigust kunagi olnud või on see juba varem ära võetud. Kõige sagedamini võeti juhtimisõigus kolmeks kuuks.
Ligikaudu 400-le raske joobega tabatud juhile määrati rahaline karistus, mis oli enamasti kuni 800 eurot, suurimad rahatrahvid ulatusid 2000–7500 euroni.
„Kui väärtegude puhul on rahatrahvi suurus ette antud vahemikuga, siis kuritegude – joove üle 1,5 promilli liigitub kuriteo alla – puhul saavad summad olla suuremad, kuna rahalise karistuse suurus on seotud inimese sissetulekuga,” põhjendas justiitsminister Kristen Michal karistuste erinevust.
Enamasti rahatrahv
Justiitsministeeriumi uuringust ilmneb, et kerge joobega juhtimise eest määratakse enamasti rahatrahv või võetakse ära juhtimisõigus. Arestimajas lõpetab iga kümnes kerge joobega vahele jäänud autojuht. Arestipäevade arv, mida juhtidele taotleti, erines piirkonniti. Politsei taotletud keskmine arestipäevade arv oli kõige väiksem Tartu maakohtus (13 päeva) ja kõige suurem Pärnu maakohtus (21 päeva).
Esimesel poolaastal jäi vahele 148 juhti, kes olid narkojoobes, 138 neist tabati Harjumaal. Justiitsministeeriumi sõnul mõjutab näitajaid eri piirkondade suutlikkus narkojoobega juhte avastada. 2010. aastal registreeriti 211 narkojoobega juhti, mis tähendab, et ilmselt on narkouimas autojuhtimine hakanud levima.
„Siin ei saa kindlalt väita, et samal määral on kasvanud ka narkojoobes juhtide tegelik arv – niisuguste juhtide avastamine sõltub palju politsei oskustest narkojoovet tuvastada ning see on kogemuste kasvuga ilmselt viimastel aastatel paranenud,” ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Priit Talv.
