“Kunagi varem pole riigikohus üksikisiku taotlust arutusele võtnud,” ütles Susi. Mujal maailmas võimaldab kohtusüsteem kriminaalasja lõpetada, kui menetluse käigus pole kinni peetud inimõigustest. Susi enda sõnul ei antud talle eeluurimise lõpetamisel piisavalt aega toimikumaterjalidega tutvumiseks ja kaitseks. “Anti üks tööpäev, et tutvuda 3000 leheküljega,” rääkis Susi.

Veebruaris esitas Susi riigikohtule taotluse, kus selgitas, et kriminaalmenetluse koodeks ja kriminaalmenetluse seadustik on vastuolus põhiseadusega. Eestis kehtivate seaduste põhjal ei saa nõuda kriminaalmenetluse lõpetamist või algse olukorra taastamist juhul, kui menetluse käigus on inimese põhiõigusi rikutud.

Susi ütles, et pidi otse riigikohtusse pöörduma, kuna Harju maakohus ei algatanud põhiseaduslikku järelevalvemenetlust. Seepärast palus ta tuvastada kriminaalseaduste vastuolu põhiseadusega ja riigikohtul endal Harju maakohtus pooleli olev kriminaalasi lõpetada.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis samas, et Susi peab kriminaalasja lõpetamise taotlusega pöörduma siiski Harju maakohtusse. Kolleegium märkis, et kui taotlus kriminaalasja lõpetamiseks on põhjendatud, saab maakohus seda ka vaatamata seaduste vastuolule teha.

Kui Harju maakohus Susi kriminaalasja lõpetab, asub riigikohus kontrollima, kas kriminaalmenetluse koodeks ja kriminaalmenetluse seadustik on tõepoolest põhiseadusega vastuolus. Kui maakohus jätab aga Susi taotluse tähelepanuta, peab ta endale sobimatu kohtuotsuse vaidlustama ringkonnakohtus ning alles seejärel tekib õigus pöörduda riigikohtusse.

Politsei andmetel kuritarvitas Mart Susi Concordia ülikooli juhtides ametiseisundit ja riisus aastatel 1996-2003 Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Varahalduse OÜst 14,5 miljonit krooni. Riigile jättis ta maksudena tasumata 1,7 miljonit krooni.