Kõige esimene sinimustvalge lipp külastas taas Otepääd

 (10)
Kõige esimene sinimustvalge lipp külastas taas Otepääd
----

Kõnedes manitseti rahvast lippu austama ja vääriliselt käituma Riik peab lipuvärvide au sees püsimiseks parandama mainet
120 aastat tagasi pühitsetud sinimustvalge lipp jõudis eile järjekordselt Otepää kirikusse, vahepeal rahvuslipuks saanud ja siis aastaid peidus olnud lipu eluiga tõotab kujuneda kanga kestmise poolest pikaks, kuid rahvusvärvide sümboolse säilimise peavad tagama inimesed.

Otepää kiriku ees peetud kõnes rääkis Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees Raul Sulbi, et nii tal kui teistel EÜS-lastel on tihti jäänud mulje, et sõnades austatakse Eesti lippu, kuid tegudega tehakse hoopis muud. “Tihti ei sobi meie igapäevased tegemised kokku selle vaimuga, mis on käinud kaasas sinise, musta ja valgega juba 120 aastat. Olgem siiski ka tegudes selle lipu väärilised,” rõhutas Sulbi.

EÜS lubab omalt poolt teha kõik, et säiliks esimene Eesti sinimustvalge, kuid selleks, et säiliksid ka nende värvide tähendused, peab oma panuse andma rahvas. “Ma usun, et eestlased saavad siiski ka lipu tegeliku tähenduse hoidmisega suurepäraselt hakkama,” lootis Sulbi.

Eesti lippu ei võta ka tuhat kuradit

Kui eelmise sajandi alguses hakati Eesti riigile lippu valima, siis leidus ka neid inimesi, kes ei soovinud kasutusele võtta sinimustvalget. Ühe põhjusena toodi toona välja argument, et tegemist on ühe akadeemilise organisatsiooni värvidega. Eile rõhutas EÜS-i vilistlaskogu esimees Indrek Tarand, et seltsile ei tehtud lippu mitte selleks, et buršikombeid paremini matkida, vaid selleks, et mõelda ärkava rahva peale, ja ka selleks, et aastate pärast sellest rahvus- ning seejärel ka riigilipp saaks.

Tarand meenutas oma kõnes ka EÜS-i vilistlast Heinrich Rosenthali, kes ütles 120 aastat tagasi lipupühitsemise tseremoonial: “Olgu Eestimaa täis kuradeid, meie lippu nad ei võida.”

“Nägime, et need sõnad läksid täide. Mitte väga ammu oli siin Eestimaal üle 100 000 Nõukogude armee mundris mehe, et mitte öelda kuradi, lisaks veel muidugi need muud, kelle ülesanne oli meie riiki, rahvast ja maad ning sealhulgas ja ennekõike meie sinimustvalget lippu hävitada. Seekord ei läinud lipu võtmine õnneks ka neil korda,” lisas Tarand.

Riigijuhid manitsevad lippu austama

Eesti lipu kui sümboli säilimise pärast muretsesid ka riigijuhid. President Arnold Rüütel rääkis nii oma kõnes kui ka hiljem vestluses rahvaga, et lipp on tähtis. Iga eestlane saab Rüütli sõnul näidata oma suhtumist lippu hoolika hoidmisega ning tähtpäevadel lipu heiskamisega.

Ka peaminister Juhan Parts lootis, et Eesti inimesed ei võta tulevikus lipupäevi täiendava kohustuse päevadena. “Lipuheiskamine pidupäeval ei pea olema nõukogude aega meenutav kohustus, vaid meeldiv auasi,” lisas Parts.

Oma kõnes rääkis Parts, et Eestis on madal sündimus, palju tööpuudust, suurenev HI-viirusekandjate hulk. “Seega Eestil pole seda edu, mida hoida. Me peame alles selle edu saavutama,” lisas Parts.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare