Kui üldse on Eestis tänavu senise seisuga avastatud ligi 3000 keskkonnaalast õigusrikkumist, siis kaks kolmandikku neist langevad kalastajate kraesse.

Seejuures on viimasel paaril aastal pidevalt vähenenud kalapüügirikkumiste hulk taas tõusuteele pööranud, ületades juba praegu oluliselt mullust taset.

Kelmidega rinda pistvad inspektorid peavad kasvu põhjuseks kitsaid majandusolusid, mis ahvatlevad üha rohkem keeldudest üle astuma.

Paarist tuhandest rikkumisest moodustasid suure osa järvedest ja merest välja tõmmatud illegaalsed kalavõrgud, mis on kõikjal Eestis tõeliseks nuhtluseks.

Kõige rohkem jäädakse seadusest üle astumisega vahele ikka seal, kus meil kõige enam kala leidub – Peipsil ja Lämmijärvel ning Pärnu lahel.

Peale selle, et kalastajad massiliselt vetesse ebaseaduslikult võrke panevad, kipuvad eelkõige just harrastuskalurid patustama ka loata, keeluajal või keelatud kohas püügiga.

Inspektorid on õigusrikkumistega liistule tõmmatud kalastajatele praeguse seisuga määranud ühtekokku 800 000 krooni trahvi ja peale selle tuleb ligi neljakümnel ebaseadusliku kalapüügiga vahele jäänul kinni maksta enam kui 100 000 krooni ulatuses keskkonnale tekitatud kahju.

Röövima ajab majanduslangus

Peipsil ja Lämmijärvel röövpüüdjatega rinda pistva peainspektori-nõuniku Tõnis Saariste arvates on kalapüügiga seotud õigusrikkumiste sagenemise taga paljuski praegune majanduslangus, mis ajab tööta jäänud mehi järvele toidukõrvast otsima.

Kõige kurioossema seigana meenutas Saariste maikuus aset leidnud juhtumit, kus Värska lahes kudeva latika püüdjaid jahtinud inspektoritele jooksis sülle salasigarette vedanud mees, kelle paadilasti hulka kuulus muu hulgas ka ebaseaduslikult püütud kala.

Võrtsjärvel silma peal hoidev juhtivinspektor Guido Kapp sõnas, et kui kohalikud kutselised kalurid ei astu naljalt seadusest üle, siis probleeme on eelkõige muljalt järvele kalasaaki noolima tulnutega.

Värvikamatest juhtumitest meenutas Kapp kevadist lugu, kui ta sai Rõngu kandis kätte inspektorite eest plehku pannud kalameestest maha jäänud rangelt keelatud elektripüügiagregaadi koos paadiga. „No ja eks selliseid kalapüügiülikonnas tegelasi, kes väidavad, et nad niisama loodust naudivad, tuleb järvel pidevalt ette,” tõdes Kapp.

Pärnu lahel üritavad aga röövpüüdjad inspektoritele pidevalt puru silma ajada, peites värskelt püütud keelatud alamõõdulised kohad presentmantli salataskutesse.