Ka valdades on valdav osa kuritegudest vargused – 70–85 protsenti. “Neist omakorda pool on selliseid, mis pannakse toime sisse murdmata: asju võetakse vaba juurdepääsuga kohtadest: aedadest või ehitusobjektidelt,” rääkis Küüt. Ka sissemurdmisi tehakse kõige rohkem just ehitusobjektidele. “Elanikele soovitan kasutada mitmesuguseid vahendeid objekti valvamiseks: usaldusväärseid ehitusmehi, valvemeest või leppida kokku naabritega,” lisas prefekt.

Teisel kohal on registreeritud liiklussüüteod, peamiselt joobes juhtimine.

Kuritegevuse taset eri valdades ja linnades võrreldes tuleb Küüdi sõnul arvestada sellega, et Tallinnas on hästi palju turiste. “Seetõttu on Tallinna näitaja küll kõige kõrgem, 31 kuritegu 1000 elaniku kohta, kuid see on veidi vägivaldne võrdlus,” möönis prefekt. “Eriti, mis puudutab kesklinna.”

Maal on rahulikum

Uuringu analüüsis osutatakse, et vanalinnas ja kesklinnas on elanike arv pidevalt vähenenud ja olulise osa on hõivanud kontorid, siia on koondunud ka lõbustusasutused, toimuvad massiüritused ja palju on turiste.

“Mis puudutab rahulikku keskkonda ja kuriteo ohvriks sattumise tõenäosust, siis loomulikult on maapiirkonnas turvalisem elu, seda kinnitab ka statistika,” võttis Küüt uuringu tulemused kokku. Sellest hoolimata soovitas ta ka maal olla hoolikas ning tegeleda juba uut kodu ehitades naabritega heade sidemete loomisega.

Mureks rullnoklus ja noortekambad

•• Politseiprefekti sõnul näevad valdade elanikud ise peamise probleemina nn rullnoklust. “Autod kihutavad, vilistatakse kummi ja käitutakse muud moodi häirivalt,” vahendas Raivo Küüt. “Vajalik on politsei pidev kohalolek, aga rohkem isegi kogukonna hukkamõist.”

•• Muret teeb noorte kogunemine ja vargused kauplustest. Erinevalt Tallinna suurkauplustest pole valdade väikepoodidel turvafirmavalvet, seetõttu peavad sellega tegelema töötajad ise. Peale selle kogunevad noored sageli kambakesi kaupluste uste ette, itsitatakse ja käitutakse nii, et üksikul inimesel on sealt ebamugav läbi minna. “Seda rääkisid kõikide kaupluste töötajad,” kinnitas Küüt. Tema hinnangul saab probleemi lahendada noortele alternatiivsete tegevuste pakkumisega.