Kõik eelnevad Eesti eurolaulud sillutasid suurvõiduks teed

Koti Toome. eurolaulik

Alguses ei suutnud uskuda, et Eesti hakkab nii palju punkte saama. Olin hüsteerias ja lolliks minemise äärel. Ema, isa, vend ja vanaema olid ka endast väljas. Vahepeal võtsin rahustamiseks väikse lonksu viskit.

Eesti loo puhul toimis kõikide asjad kooslus – särtsakas lugu, hoogsamaks muudetud backi tantsuseade ja näiteks see, et Tanel läheb peale noorematele ja Dave vanematele.

Kadedust ma ei tundnud, mul on vastupidi väga hea meel. Ma kartsin, et minu silmad seda ei näe, et Eesti võidab. See pole olümpiavõit, et treenid 3-4 aastat ja siis võidad.

Hindamist pole võimalik ette planeerida.

Prantsusmaa esitust nägin kõigepealt video põhjal. See tundus mulle juba siis sümpaatne. Taani jättis hea mulje lihtsa ja meeldiva esitusega, sageli lähevad eurolaulud imalaks puusanõksutamiseks.

Islandil oli lugu, mis alul ei meeldinud aga teisel korral hakkas meeldima. Rootsi oli ilmne ABBA plagiaat, Inglismaa lugu oli laulumaa kohta nõrk. Poolal oli aga rütmikas, tüsedate taustalauljatega ja väga ameerikapärane lugu, mulle see meeldis. Läti ja Leedu esitused olid kehvad.

Koit Raudsepp, muusikakriitik

Keegi ei uskunud algusest peale Eesti võitu, mina ka mitte. Jüri Makarov helistas mulle pool tundi peale võitu ning avaldas uskumatust ja vaimustust. Võit oli seda ootamatum, et kõik ennustused lendasid vastu taevast. Öeldi ju, et Eesti ei mahu isegi 15 hulka ja ma ei julgenud nagu loota ka, sest lootused ei lähe tavaliselt täide.

Üllatav, et nii paljud riigid andsid 12 punkti. Üllatasid Balkanimaade punktid. See oli tõeliselt ülemaailmse mastaabiga laul. Ja kui vana laulumaa Suurbritannia annab punkte, siis see näitab juba ka midagi.

Selle loo puhul aitas kaasa ka tõsiasi, et laval oli noorem ja vanem mees. Hääletajaid on samuti mitmest vanuseklassist. Eesti lool oli ka avatud ja siiras esitus, see oli vaba aga kindel.

Üks võidujärgne emotsioon oli, et nüüd on loodusõnnetus kaelas. Kes peale ETV veel sellega hakkama saaks. Riik peab raha eraldama ja sujuvalt jõuab see lõpuks kõik meie rahakotini välja.

Mulle meeldis Taani lugu, selle arranÏeering, suupill ja see, et poole laulu peal kargas naissolist sisse. Bosnia-Hertsegoviina laul oli ülejäänud lugudest eksootilisem, äratuntavalt islamipärane.

Silvi Vrait. eurolaulik

Mulle helistati kogu päeva ja sooviti võidu puhul õnne. Ilmselt on sellele võidule iga aastaga järjest lähemale liigutud, iga korraga on kohad ettepoole tõusnud.

Vaatasin võistlust segaste tunnetega. Mul on hea meel võidu üle, aga mul on kahju sellest, et nüüd peavad eestlased selle võistluse korraldamisega oma naba paigast ära nikastama.

See oli lihtsalt meie päev, kus kõik asjad jooksid õnnestunult kokku. Lugu erines teistest, see oli tõsine energiapomm. Energiline oli lisaks Bentonile ja Padarile ka taustabänd. Laulust teebki laulu ikkagi suures osas esitaja. Ma hindan kõige enam nende men powerit. Eurovisioonil on muidu palju naiselikke mehi, kel on vägevad hääled, kuid pole mehelikku võlu. Võit näitab ka, et Eestis on häid laulukirjutajaid. Soomes on laululoojate hulgas eurovisioon liikunud tahaplaanile, nad ei tunne sinna loomise vastu huvi.

Kohati mõned esitajad ärritasid, nad rikkusid laulud ära, näiteks Venemaa esitaja ja Leedu nasaalne naisartist. Laulud on ingliskeelsemaks muutunud, isegi Prantsusmaa ja Saksa laulud olid keskkohast inglise keeles. Prantsuse loo oli teinud Tina Turnerile ja Celine Dionile kirjutanud helilooja. Seda tahaks isegi laulda.

Tarmo Leinatamm, eurodirigent ja tänavuse tagavarazhürii liige

Olin öösel telemajas Ïüriis, mis oli kokku kutsutud juhuks, kui telefonihääletust mingil põhjusel ei toimu. Sealsete läbielamiste kirjeldamiseks pole mul lihtsalt sõnu.

Dirigendina olen eurokatlast läbi käinud, nii võin aimata, mis tunne poistel oli, kui esimesed punktid hakkasid tulema.

Pakkusin kogu aeg Eestile kolmandat kohta. Aga olin juba Oslos Maarja-Liisi ja Ifi ajal valmis, et Eesti võiks võita.

See oli hea lugu, aga Eesti oli võõras ja värske ja Euroopas ei osatud veel Eestit hinnata. Kõik eelnevad aastad on teinud tegelikult võiduks eeltööd. Inimesed julgevad juba Eesti kasuks hääletada.

Pakkusin laupäeval Eesti Päevalehes meile kolmandat kohta, pärast hakkasin aga mõtlema, et tegelikult jääme vist ikka neljandaks. Ma tõesti ei uskunud, et nii läheb.

Mulle meeldis Inglismaa lugu, selles oli briti muusika traditsioone. Tüdruk meeldis, jõuline ja värske esitaja. Neius oli powerit, mida ma lauljas väga hindan. Olavi Pihlamägi ütles, et selline tüdruk ei kõlba üldse laulma, aga minu jaoks oli temas energiat sees. Taanil oli pretensioonitult lahe esitust. Prantsusmaa oli sümpaatne.

Jüri Pihel, Eurovisiooni maaletooja ja korraldaja 1992-96

Võidu puhul läksin härdaks ja saatsin telefonisõnumeid inimestele, kes on minuga koos seda vankrit vedanud. Esimesed sõnumid olid kolmetähelised aga siis läksid sõnumid järjest pikemaks ja järjest härdamaks ning lõpuks tuli tähemärkidest puudu. Siis otsustasin, et selleks päevaks peab ära lõpetama.

Eesti laulu jaoks oli geograafilised ja poliitilised olud soodsad. Kunagi pole olnud Skandinaavia ja Balti riike nii palju hääletamas, Läänemeremaade ühtsus on sama mis Balkani piirkonna ühtsus.

Esinejate sarm oli sel aastal võimatult hea ja taustalauljad tasemel. Esinemisjärjekord oli ka oluline, olen kogenud, et lõpus on väga hea meelde jääda.

Eestis korraldamise puhul pole hirmus see, kus ruumis seda korraldada, igas angaaris ja saalis võib, aga tehnoloogiline külg on küll. Tehnoloogilise külje ja tegijate osas on probleeme. Kunagi oli jutt, et kui Soome võidab, peaks korraldamise kellelegi delegeerima, sest pole tehnoloogiliselt tasemel.

Aga selle võistluse korraldamine on hea võimalus rahvusvaheliseks koostööks. Teiste maade reÏissööride, sidemeeste ja tehnikaga töötades saame väga väärtuslikke kogemusi.

Electra, DJ, Eest punktide ettelugeja

Eesti laul erines kohe esmalt kuulates teistest niivõrd, et tekkis tunne, nagu võiks see saada täisarvu punte.

Kui Eesti esimesed 12 punkti sai, oli väga hea olla. Siis tuli hirm, mis siis saab, kui peame seda korraldama. Telemajas koos olnud inimesed jagasid kõik seda hirmutunnet ja said aru vastutusest, mida korraldamine tähendab. Palusime juba teist kohta, teine on ju ka hea koht.

Ma pole elus sellise häälega avalikult karjunud nagu seekord. Melu oli telemajas kirjeldamatu. Kirke Ert nuttis lahinal, ka teised paistsid härdad ja liigutatud. Võit pole tegelikult mulle veel täielikult kohale jõudnud.

Kuulsin grimmitoas Leedu lugu. Seljaga televiisori poole istudes tundus kummaline, et kuidas sedasorti laul üldse eurovisioonile sattunud on. Kui ümber pöörates ekraani nägin, olin väga kohkunud. Lavashow justkui parodeeris kogu üritust.

Panin Leedule ikkagi 12 punkti, eestlased muidu leedulastele nõnda palju punkte ei kipu andma.

Prantsusmaa laulu puhul meeldis väga sümpaatne esitus ja meeletult võimas celinedionilik hääl. Loodan, et seda esitajat ootab sama suur karjäär.