Kõik Eesti mõisad jõuavad esinduslike piltidena netti


Kõik Eesti mõisad jõuavad esinduslike piltidena netti
Arhiivi registriosakonna vanemspetsialist Kadri Tael näitab Veljo Ranniku fotosid ja negatiive arhiivis.Rauno Volmar

Euroopa digitaalraa­ma­tu­kogus on plaanis avaldada Eesti mõisa­test ligi 17 000 fotot.

Muinsuskaitseamet plaanib tu­levaks aastaks digiteerida ja internetti riputada kõige esinduslikuma fotokogu Eesti mõisatest ja nende juurde kuuluvatest abihoonetest, parkidest ja kirikutest.

Fotod ise on tehtud juba aastakümneid tagasi ENSV restaureerimisvalitsuse tellimusel ja muinsuskaitsja ning loodusemehe Veljo Ranniku poolt. Fotosid on kokku ligi 17 000 ning nendelt saab näha kõiki 1960. ja 1970. aastatel Eestis mingilgi kujul veel säilinud mõisahooneid, mõisakompleksi kuulunud abihooneid, kirikuid ja kirikuaedu, kalmistuid, kabeleid, hauatähiseid. Lisaks on fotokogus palju fotosid looduslikest objektidest nagu rändrahnud ja ka näiteks arheoloogiamälestisteks olnud puud.

Muinsuskaitseameti peadirektori Kalev Uustalu sõnul on tegemist väga väärtusliku fotokoguga, mis muinsuskaitseameti kätte jõudis Veljo Ranniku käest alles möödunud aastal. Kuna kogu pakub tõenäoliselt huvi lisaks muinsuskaitsjatele endile ka laiemale Eesti avalikkusele, aga samuti maailma ajaloohuvilistele, siis otsustati see kogu avaldada nii Euroopa digitaalraamatukogus kui ka kultuurimälestiste registris.

„Hetkel on fotod või täpsemalt nende negatiivid meil karpides ja nendele avalikkus ligi ei pääse,” rääkis Uustalu. Fotode näol on tegemist unikaalse materjaliga ka seepärast, et suurem osa neist pole mitte pelgalt kunstilised ja ülevaatlikud, vaid nad fikseerivad hoonete tehnilise seisukorra, kasutamise ning miljöö aastatel 1960–1977.

Nüüdseks on paraku mitmed fotodel olevad mõisad täielikult hävinud või hävinemas ning fotod on ainsad arhivaalid, millel on mõisaid võimalik paarikümneaastases situatsioonis näha. Kuid selleks, et fotod ka avalikkuse ette jõuaks, tuleb need digiteerida ning lahti seletada ja dateerida. Nüüdseks on muinsuskaitseamet suutnud ligi kolmandiku ehk 6000– 7000 fotot ka digiteerida.

Kokku läheb mõisafotode ava­likustamine riigile maksma 340 000 krooni ringis. „Need fotod on kahtlemata ka 40–50 aastat hiljem väga väärtuslik materjal ning neilt saab aimu ka sellest, kuidas Nõukogude ajal mitmeid mõisahooneid kasutati. Tihti kasutati neid väga kummalistel motiividel ja osa neist oli militaarobjektidena suisa salastatud ja avalikkuse eest peidus,” lisas Uustalu.

Professor Maiste: unikaalne fotokogu

•• Tartu ülikooli kunstiajaloo professori ja mõisauurija Juhan Maiste sõnul on Veljo Ranniku fotokogu väärtuslik ja unikaalne materjal nii ajaloolastele kui ka lihtsalt ajaloohuvilistele inimestele.

•• Maiste arvates muudab kogu unikaalseks ennekõike selle põhjalikkus ja ulatus. „Ma ei saa siiani aru, kuidas üks inimene on suuteline niivõrd suure töö ära tegema. Ranniku on võtnud endale kunagi suisa püha mehe missiooni, millega ta on selgelt kirjutanud end eesti kultuurilukku,” rääkis Maiste.

•• Ranniku fotokogu loomisele järgnes restaureerimisvalitsuses 1970-ndatel ka mõisa­-

te inventariseerimisaktsioon. „Teadlasena saan kinnitada, et ma kasutan Ranniku fotokogu ka oma töös, sest need asjad, mida ta nägi ja pildistas, neist paljusid pole lihtsalt enam olemas,” lisas Maiste.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare