Kõik Gustav Adolfi gümnaasiumi klassid ühendatakse arvutivõrku
“Pool aastat tagasi, kui ma siia tulin, oli koolis internet vaid arvutiklassis. Nüüd saame arvuteid juurde ja varustame kõik klassid internetiühendusega,” ütles kooli majandusjuht Maie Kivi. Järgmisena hakatakse kaaluma e-kooli projektiga liitumist.
Koolis on praegu üle tuhande õpilase, kes peavad jagama umbes 20 arvutit. Järgmisel aastal peaks olukord siiski paranema, kokku peaks kool juurde saama ligi sada arvutit. Pärast arvutivõrgu viimist klassidesse tekib seal võimalus viia tunde läbi arvuti, interneti ja videoprojektori abil.
ÕPETAJAD AMMU ELEVIL. “Matemaatika ja majanduse õpetaja käis mul kogu aeg sabas, et millal juba saab, sest programm vajab internetti,” tõi Kivi õpetajate elava huvi kohta näite. Peaaegu kõik õpetajad on läbinud kaks arvutikursust.
“Interneti puhul pole õpetajal vaja tassida või paljundada materjale, mida on juba niivõrd palju. Õpetaja hoiab aega kokku ning saab õpilasele pakkuda mitmekesisemaid tunde,” ütles gümnaasiumi direktor Ain Siimann. Tema hinnangul on tulevikus ka näiteks Powerpointi presentatsioonidel igas tunnis oma koht.
“Ma arvan, et see on päris hea mõte. Arendav,” ütles kooli arvutihuviline õpilane Hannes Nagel. Kooli õpilasomavalitsuse juhi Anna Šilkina sõnul aitaks interneti klassidesse viimine õpetajal õpilasele materjali paremini selgitada. Praegu on interneti abi kasutatud näiteks geograafiatunnis, mis on sel puhul läbi viidud arvutiklassis. “Pidime harjutama, kuidas kaartide uurimisel internetti kasutada,” ütles Šilkina.
Ain Siimanni hinnangul avab internetiühenduse viimine klassidesse tee tulevikuõppele.
“Käisin kolm aastat tagasi konverentsil, kus oli ka sada koolijuhti Austraaliast. Seal kuulsin ühelt Austraalia tütarlastekooli direktrissilt, et neil on 2500 õpilasega koolis kõigil õpilastel sülearvutid ning igas klassis raadiovõrk,” meenutas Siimann Austraalia edusamme meie Tiigrihüppega võrreldes.
Raadiovõrgu kasutamiseks on kooli seinad liiga paksud. Siimann tahtis interneti klassidesse viia juba siis, kuid alles praegu tekkis võimalus. Raha nappis ja napib ka praegu. Kool pöördus abipalvega Eesti Telefoni tütarettevõtte AS Connecto poole, kes oli juba varem koolile ehitanud arvutiklassi.
Firma tormas appi. “Esimene abipalve sai tagasi lükatud, kuid süda jäi kripeldama. Kui kool pöördus veel kord meie poole, otsustasime selle aasta häid majandustulemusi arvestades appi tulla,” ütles Connecto siselahenduste talituse direktor Kaido Koch. Tema sõnul maksab arvutivõrgu ehitamine läbi kolme korruse, ühe majatiiva kõigisse klassiruumidesse 45 000 krooni, kuid kool saab selle ligi poole soodsamalt ehk 25 000 kooniga.
Haridusameti peaspetsialisti Rainer Rannala sõnul on koolides olevad arvutid tavaliselt võrgus, kuid enamasti piirdub see arvutiklassis oleva arvutivõrguga. Lahendus, mille puhul klassides saaks internetist materjale näidata, pole praegu kuigi levinud. “Selline erasektori toetus koolile on igati positiivne. Tahaks loota, et see projekt on eeskujuks ka teistele,” ütles Rannala.
Ka tehnokratina tuntud IT-spetsialisti Peeter Marveti hinnangul on tegu tervitatava algatusega. “Miks saata eksklusiivseid kaarte, kutsuda prominente kontserdile või lähetada ajakirjanikele-klientidele jäätist, kui vastava raha võiks ilma “heategevusloterii” vahenduseta kohe laste heaks rakendada,” nentis Marvet.
