Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud on valmis rohelistega kauba tegemiseks suurendama tuleva aasta algusest viis kuni kolmkümmend protsenti keskkonnatasusid, mis lihtsale inimesele tähendab senisest kopsakamaid kütte-, prügi- ja veearveid.

Valitsuskoalitsioon plaanis keskkonnatasude suurendamist esialgu 2012. aastast, kuid teise lisaeelarve vastuvõtmiseks riigikogus vajas vähemuskoalitsioon lisahääli. Nii sündiski kolmapäeva õhtul Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart Laari ja roheliste juhtivpoliitiku Marek Strandbergi vahel kokkulepe, et keskkonnatasud kerkivad juba uuel aastal, kui rohelised menetletavat lisaeelarvet toetavad.

Lisatulude otsingud

Keskkonnatasude kontseptsiooni arutamise alguses kimbutanud kõrge inflatsioon on praeguseks möödanik ja keskkonnaminister Jaanus Tamkivi sõnul peab valitsus ühes riigikoguga mõtlema sellele, kuidas leida eelarvesse lisatulusid. Keskkonnatasud ei kerkiks mitte üksnes tuleval aastal, vaid igal aastal kuni 2018. aastani.

Riigieelarve seisukohast tähendab valitsusliidu kompromissettepanek seda, et riigieel­arvesse laekub tuleval aastal 250 miljonit krooni keskkonnatasudena enam kui tänavu. Tamkivi andmetel ei tähenda näiteks põlevkivi või turba kaevandamise keskkonnatasu tõus siiski seda, et automaatselt tõuseb sama palju elektri või toasooja hind. „Põlevkivi kaevandustasu tõus ei pruugi lõpptarbijateni isegi jõuda, sest praeguses elektri hinnas moodustab põlevkivi kaevandustasu 2,5 protsenti, mis on ju tegelikult väga väike,” selgitas Tamkivi.

Samas pole vaid põlevkivi kaevandamise keskkonnatasu ainus, mida koalitsioon tõsta plaanib. Kergitamist ootavad ka põlevkivituha ladestamise tasu ja õhusaastetasud. Praegu moodustavad eri keskkonnatasud elektri hinnast kuus protsenti, pärast tõuse kaheksa protsenti.

Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretäri Margus Tsahkna sõnul toetab ta keskkonnatasude väikest tõstmist, kuna see ettevõtmine oli valitsusel niikuinii plaanis. Vaid paari nädala eest soovisid rohelised keskkonnatasusid tõsta ligi kolm korda, mis tähendanuks riigieelarvele 1,1 miljardi kroonist tulu, kuid koalitsioonipoliitikud hindasid  tõu­su majandust halvavaks.

Ministri sõnul ei saa ta veel avaldada täpseid keskkonnatasude suurendamise määrasid, sest kuigi valitsus on neid korra aprillis arutanud, puudub eelnõul koalitsiooni heakskiit. Päevalehe käsutuses on valitsuses arutlusel olnud keskkonnatasude arendamise kontseptsioon, milles sisaldub näiteks põlevkivi kaevandamise keskkonnatasu tõus 2012. aastal 25 protsenti.

Kõige suurema keskkonnatasu tõusu osaliseks saab fosforiidi kaevandamise tasu, mis suureneb sada protsenti. „Kuna fosforiiti Eestis keegi ei kaevanda, siis see jõhker tõus ongi sellel eesmärgil sisse kirjutatud, et kellelgi ei tekiks isu,” selgitas Tamkivi.

Eesti Põlevkivi ja Eesti Energia esindajad on teatanud, et keskkonnatasude galopeeriv tõus tingib ka põlevkivi hinna järsu tõusu, sellest tingitud elektri hinna tõus viib aga üldise hindade kasvuni ja võib edasi lükata Eesti liitumise euroalaga.

Riigikogu roheliste fraktsiooni esimehe Valdur Lahtvee sõnul on keskkonnatasudel nii elektri, vee kui ka prügi hinnale marginaalne mõju ning 25-protsendine põlevkivi kaevandamise tasu suurendamine tähendab elektritootmise hinna tõusu ühe-kahe sendi võrra.

Riigi teine lisaeelarve toob muutusi

Gaasi- ja kütuseaktsiis võib

tõusta juulist kümme protsenti

•• Riigikogu rahanduskomisjon arutas eile riigi selle aasta teise lisaeelarvega seotud teiste seaduste muutmist, ühe komisjoni ettepanekuna võib juulist tõusta mootorikütuse- ja gaasiaktsiis kümme protsenti.

•• Rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas ütles BNS-ile, et see muudatus pole veel kindel, kuna komisjon koguneb enne eelnõu teist menetlemist parlamendis veel omakorda istungile.

•• Eelnõu nägi ette mootorikütuse ja sigarettide aktsiisimäära suurendamist viis protsenti, kuid gaasiaktsiisi tõstmise kohta seal ettepanekut polnud.

•• Parlamendi täiskogu arutab seadusemuudatusi teisipäeval.