Kollane rooste hävitab poole talumehe teravilja saagist

Juunikuu niiske ilma tõttu on Eesti põldudel levima hakanud teravilja kahjustav kollane rooste, mis võib saaki poole võrra vähendada.

“Meie saame oma kollase roostega põllult kahju 2400 krooni hektarilt, sest muud tööd tuleb ju ikka ära teha, kuigi saak on vähenenud,” ütles OÜ Agromel juhataja Üllar Hiiekivi, “Me oleme kõigile öelnud, et varugu makarone, sest head talivilja tänavu ei tule.”

Taimetoodangu inspektsiooni taimekaitse osakonna peainspektor Olga Pähnapuu sõnul võib põllumees saagist ilma jääda, kui kollast roostet varakult ei avasta.

“Selle põllu jaoks on pritsimine lootusetult hiljaks jäänud ning siit praktiliselt saaki ei saa,” ütles Pähnapuu OÜ Agromeli kollaste laikudega põllu kohta Kiili vallas. Lehepinna protsendi hävimine võrdub tema sõnul saagikuse protsendiga ning see on üks viise, kuidas tulevast saaki prognoosida.

KÕIK VILJAD OHUS. Haigus on Pähnapuu sõnul haaranud talinisu, kuid võib kahjustada ka otra, kaera, rukist ning ka kõrrelisi heinataimi. Seetõttu ongi oluline põlde jälgida, et rooste levikut suviviljadele saaks õigel ajal peatada, lisas ta. Kuna kollane rooste sõltub ilmast, võib seda praegu Eestis leida erinevatel arenguastmetel. Haigus on juba levinud üle Eesti.

Kollane rooste tuli Eestisse Pähnapuu sõnul koos uuemate sortidega. Eriti vastuvõtlik ja praegu ka kohati tugevalt kahjustunud on tema sõnul talinisu sort “Sirvinta”, mida kasutatakse hea saiajahu saamiseks.

Taimekaitsespetsialisti kinnitusel on haiguse levimine õnnetus, mitte põllumehe hooletus.

Roosteseene tugeva puhangu tingisid juunikuu madal temperatuur ja kõrge õhuniiskus, seletas Pähnapuu. Kollane roosteseen areneb teistega võrreldes madalamate temperatuuride (4-11 kraadi) ning kõrge õhuniiskuse juures.

Kollase rooste kahjulikkus on Pähnapuu sõnul just selles, et varajase nakatumise tõttu tabab ta taime varajases kasvufaasis, kui talinisu on alles jõudnud pea luua. Haigestumise tagajärjel jäävad terad laperguseks. Tugevamalt haigestunud taimed kuivavad enne tera moodustamist.

Haiguse tunneb ära ka sellest, et lehe pinnal olevad laigud määrivad ka käed roosteseks.

SOE ILM PÄÄSTAB. “Ainuke lootus on, et jäävad soojad ilmad, kui on soe, võib rooste areng peatuda,” märkis Pähnapuu.

Taimekaitsevahenditega tuleks vilja pritsima hakata esimeste roostekarva laikude ilmumisel. Taimekaitsevahendid maksavad hektari kohta keskmiselt 400-800 krooni.

Pritsimist võib takistada ka halb ilm. “Kui lööve välja lõi, siis sadas vihma,” sõnas Üllar Hiiekivi. “Seetõttu ei saanud ka põllu peale minna, vihm oleks tõrjevahendi maha pesnud.”