Seebiooperlik vabadussamba-saaga sai eile loa uueks hooajaks, sest kavandatavad samba avamispidustused lükkusid edasi järgmisesse aastasse.

Seni oli samba avamiseks paika pandud 28. november käesoleval aastal, kuid eilsel pressikonverentsil teatas kaitseminister Jaak Aaviksoo, et teeb valitsusele ettepaneku nihutada tähtaeg järgmisesse aastasse.

“Praegu on takistusi kaks: esmalt ehitusloa puudumine, mille andmise venitamine ja lisatäpsustuste nõudmine ületavad seaduslikud mahud, ja teiseks pole meil ka kasutusluba, mille taotlemine linnalt on samuti bürokraatlik protsess,” viitas Aaviksoo linna nõudmistele täpsustada ehitusloa taotluseks antud projekti ja lõpptulemusena jagada kompleksile ehituslubade andmine kolmeks.

Võimalikke variante avamispidustusteks on Aaviksoo sõnul järgmisel aastal mitmeid. Näiteks tõi ta välja Vabadussõja relvarahu aastapäeva aasta alguses ja 90 aasta möödumist Võnnu lahingust.

Edasilükkamine otsustati pärast eile valminud riskianalüüsi, kus tõdeti, et tõsise tahtmise korral oleks võimalik tähtajaks sammas püsti panna, kuid see nõuaks kõigilt osalistelt suuremat koostöövalmidust.

Trahve ei tule

Aaviksoo sõnul ei tohiks eilne otsus Eesti poolele t‰ehhide klaasivabriku ees trahvinõudeid tekitada, sest Eesti polevat lepinguid rikkunud. “Loodan, et asi läheb isegi odavamaks, sest kiiruga tehtavad tööd kujunevad ikka kallimaks,” ütles Aaviksoo. 2005. aastal riigikogu otsusega alguse saanud vabadussamba rajamine on viimasel ajal muutunud niivõrd teravaks ja kiireks, et ministeeriumi ametnikud avaldavad eravestlustes sageli ootust, et saaks lõpuks kogu projekti seljataha jätta ja keskenduda ka muudele töödele .

Aaviksoo samas ise ei arvanud, et kiirustamine võis sambapüstitusele probleemseks saada. “Minu jaoks on kõige suuremaks üllatuseks, kui vikerkaarevärviline on meie ühiskonnas suhtumine Vabadussõtta. Niivõrd olulise objekti puhul peaks olema vähem lahkhelisid,” avaldas minister lootust, et lisaaeg võimaldab ebakõlasid samba ümber rahustada. 

Taavi Aas õigustab linnavalitsust

•• “Kaitseministeerium on otsustanud teha ettepaneku lükata edasi Vabadussõja võidusamba valmimistähtaeg, millega ta sisuliselt taganeb veebruaris linna ja ministeeriumi vahel sõlmitud hea tahte lepingust,” teatas Taavi Aas.

•• “Tallinn on igati aidanud võidusamba rajamise protsesse kiirendada,” leiab ta.

•• Aasa sõnul on kaitseministeerium kaotamas suurt lahingut, kui võidusammas tähtajaks valmis ei saa, ja selles kaotuses ei ole kübetki süüdi Tallinna linn.

•• “Jääb arusaamatuks, mida peab silmas minister repliigiga “targem annab järele”. Kui ikka projekti ei ole, siis ei ole millelegi ehitusluba anda,” ütles Aas.

•• “Minister tunnistab, et ministeeriumipoolsed ettevalmistustööd pole olnud piisavad,” lisas Aas. 

kRONOLOOGIA:

Otsus 2005. aastal

Ideekonkurss 2007. aastal

•• 2005. aasta märtsis sai riigikogus heakskiidu Isamaaliidu, Res Publica ja Reformierakonna eelnõu rajada Vabaduse väljakule Vabadussõja võitu tähistav sammas.

•• Märtsis 2007 algatati juba võidusamba ideekonkurss, mille hindamiskomisjoni esimeheks valiti peapiiskop Andres Põder. Komisjoni kuulusid veel Andres Alver, Ülar Mark, Mare Mikof, Jaan Elken, Urmas Reinsalu, Taavi Aas, Gunnar Laev, Laine Jänes, Aivar Reivik, Küllo Arjakas ja Jaak

Aaviksoo.

•• 15. augustil sai teatavaks, et võidutööks osutus töö märgusõnaga “Libertas” – vabadusrist dolomiidist samba otsas, mis pidi esialgu olema 28 meetri kõrgune. Esialgu võitjate nimesid ei avaldatud, kuid töö autorid olid mehaanikainsenerid Rainer Sternfeld ja Andrus Laidre ning arhitektid Kadri Kiho ja Anton Savi.

•• Võidutöö tekitas juba enne võitjate nimede teada andmist palju poleemikat ja pärast noorte autorite nimede avaldamist läks kogenumate arhitektide kriitika veelgi teravamaks.

•• 19. novembril esitleti samba valmistamiseks kavandatud tehnikat – 40 x 25 x 6 cm suurused klaasplokid. Samba kõrgus oli selleks ajaks langenud juba 26 meetrini.

•• 14. veebruaril 2008 allkirjastasid Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja kaitseminister Jaak Aaviksoo võidusamba rajamise koostöölepingu. Lepingu eesmärgiks sai samba tähtajaline valmimine koos Vabaduse väljaku üldise rekonstrueerimisega.

•• 28. veebruaril asusid aktivistid internetis koguma allkirju vabadussamba vastu. Kuue tunniga oli enda allkirja andnud 1900 inimest.

•• Samal päeval allkirjastati leping kaitseministeeriumi ja T‰ehhi klaasitehase Sans Souci vahel. T‰ehhidele pidi samba eest makstama 63 miljonit krooni.

•• Sambavastastele andsid vastuse ka toetajad, kuid 2. märtsiks juhtisid vastased allkirjade arvuga 6000 : 3200.

•• 6. märtsil avaldas Rainer Sternfeld lootust, et kompleksi asutakse ehitama mais. “Arheoloogiliste kaevamiste tõttu olulist ajakadu karta pole, sest kaevame ainult väikesel alal,” lausus Sternfeld.

•• Mai alguses leiti arheoloogiliste kaevamiste käigus Harjumäelt 17. sajandist pärit müürid, mida esmalt sooviti lõhkuda, kuid seda otsust kritiseeris tugevalt Eesti muinsuskaitseselts.

•• 23. mail saatis kaitseministeerium lõpuks linnale vabadussamba eelprojekti, kuid abilinnapea Taavi Aas teatas peagi, et eskiisi on muudetud nii, et see ei sobi enam linnaruumi.

•• 13. juunil esitlesid t‰ehhid Vabadussambaks kasutatavat klaasi. Esialgsed klaasplokid olid asendunud viiesentimeetrise läbimõõduga 1 x 2 meetrise klaaspaketiga. Möödus veel kuus päeva ja linnaplaneerimisamet esitas eskiisile 17 parandusnõuet.

•• 24. juunil ütles Taavi Aas, et ehitusloa võib kiiremas korras saada alusplatoo jaoks, kuid klaassamba enda püstitamiseks pole veel võimalik luba anda. Esialgu jagaski linn projekti kaheks – platoo ja sammas.

•• Nädal aega hiljem – 1. juulil antigi välja esimene ehitusluba, kuid seda ainult vundamendile. Seega oli linn jaganud projekti juba kolmeks: vundament, tseremooniaväljak ja klaassammas. Ministeerium nõudis linnalt ehituslubade taotlusele vastuseid, sest seda nõuab seadus, mis sätestab 20-päevase vastuseperioodi. Linn vaidles vastu, et monumentaalseid asju ei saa teha kiirustades ja eskiisprojektid pole olnud piisavalt heal tasemel.

•• 11. juulil 2008 teatas Jaak Aaviksoo, et vabadussammast tänavu ei avata.