Kolm kuud kulunud – diplomaadipasside segaduse lahendust ei kuskil
Päevaleht kirjutas märtsi algul kurioosumist, mille järgi puudub riigil igasugune mõistlik kord korjata kokku ametnikele tööalaselt väljastatud diplomaatilisi passe. Kõige piinlikumaks näiteks osutus riigireetmises süüdi mõistetud endine kaitseministeeriumi ametnik Herman Simm, kes peale ministeeriumist pensionile lahkumist oma diplomaatilist passi ei tagastanud.
Sensitiivne reisidokument sai võimude käsutusse alles siis, kui Simm eelmise aasta septembris kapo poolt kinni nabiti.
Alles ajakirjanduse küsimuste peale selle aasta märtsis tõdes välisministeerium, kes diplomaatilisi passe väljastab, et praegune diplomaatiliste passide kokkukorjamise kord pole tõesti vettpidav. „Isikut tõendavate dokumentide seadus ei reguleeri piisavalt diplomaatilise passi tagastamise protseduuri. Asutustel puudub kohustus välisministeeriumi informeerida diplomaatilise passi kasutamise aluste äralangemisest,” nentis välisministeeriumi pressiesindaja 9. märtsil.
Vastusena küsimusele, mis siis saab, lubati kiiresti seaduseparandustega välja tulla. „Välisministeerium kavatseb esitada muudatusettepaneku, mis paneks teistele asutustele kohustuse välisministeeriumit teavitada diplomaatilist passi kasutava isiku töökoha vahetusest või töösuhte lõppemisest,” lubas välisminister Urmas Paeti ministeeriumi ametlik esindaja.
Peaaegu kolm kuud hiljem ehk täna, pole aga parandustega kuskile jõutud. Tuleb välja, et välisministeerium on töö vahepeal hoopis siseministeeriumile suunanud.
„Vastav seadus ei ole välisministeeriumi, vaid siseministeeriumi haldusalas. See tähendab, et meie ei saa seadusemuudatust esitada,” pareeris mõne kuu eest muudatuse esitada lubanud välisministeeriumi pressiesindaja nüüd.
„Küll saame seda teha koostöös siseministeeriumiga ja selleks on välisministeerium nendega suhelnud. Nüüd on järgmiseid samme oodata juba siseministeeriumi poolt,” lisas ta.
Siseministeerium väitis küsimuse peale, kas eelnõu juba valmis, et praeguseks on kokku pandud tööversioon. Kuid seda ei oldud nõus avalikkusega jagama.
„Kuna [eelnõud] ei saa veel lõplikuks lugeda, ei saa seda ka avalikustada,” märkis siseministeeriumi kõneisik. Samuti jäeti lahtiseks, millal võidaks parandusettepanekud siis lauale tõsta, sest siseministeeriumil puudub Jüri Pihli lahtilaskmise tõttu praegu üldse juht.
„Valitsusele esitamine sõltub sellest, millal uus minister on valmis seda tegema,” edastati ministeeriumist.
Selline umbmäärasus aga viitab selgele võimalusele, et parandused ei pruugi seadusesse saadud kirja panna enne sügava sügise kättejõudmist.
Esiteks tuleb arvestada, et siseministeeriumil tuleb peale eelnõu valmissaamist ja avalikustamist sellele otsida mitme nädala jooksul teiste ministeeriumite kooskõlastusi.
Alles peale võimalike märkuste arvessevõtmist võib valitsus selle riigikogu poole saata. Rahvaesindajad aga lõpetavad planeeritult töö juba 18. juunil ja kogunevad uuesti alles 14. septembril. Seega saadaks sensitiivseid dokumente puudutavate parandustega, mille vajadus pidi riigile teada olema juba hiljemalt Simmi kinnipidamise ajal, hakkama ei rohkem ega vähem kui kõigest aastaga.
