„Minu arvates on tulemus pigem muret tekitav. Alla poolte ütleb, et omavalitsus ei ole korruptiivne. Nende seas, kes ei oska öelda, on kindlasti nii neid, kes tõesti ei tea, kui ka neid, kes kahtlevad. Seega ligi 60 protsenti vastasid jaatavalt või kahtlevad,” ütles tulemusi kommenteerides uuringu tegija, Faktum & Ariko uuringutejuht Kalev Petti.

Et Pärnu ja Tallinn said uuringus halvima hinnangu, on tema sõnul tingitud sellest, et mõlemas linnas on viimasel paaril aastal puhkenud mitu korruptsiooniskandaali ja eriti just Pärnus ei ole rahvas linnavõimuga rahul.

Narvas lahvatanud skandaalide taustal sai linnavalitsus Petti arvates üllatavalt positiivse hinnangu seetõttu, et sealsed elanikud on valdavalt venekeelsed ja kuuluvad teise meediasfääri, mis neist asjust ei räägi. Sellele hinnangule annab tuge ka fakt, et üldiselt peavad korruptsiooniprobleemi suuremaks eesti emakeelega inimesed.  

Olukorra parandamiseks peak­sid inimesed hääletades oma hinnangut arvestama, soovitab Petti. „Kui praegu arvatakse, et võim on korruptiivsete kalduvustega, siis ei saa seda võimu enam tagasi hääletada.”

„Mõnikord tõlgendatakse en­da suhtes kogetud ebaõiglust korruptsioonina või antakse oma hinnang teistelt kuuldu või ajakirjanduses ilmunu põhjal. Isiklikult on korruptsiooniga kokku puutunud tunduvalt vähem inimesi,” märkis riigi peaprokurör Norman Aas. Sellepärast ei pruugi küsitluse tulemused peegeldada tegelikku  taset.

Korruptsiooni vastu võitlemisel on tema hinnangul oluline probleemi teadvustamine ja riigi reaalne tahe pahega tegelda. Samavõrd olulised on aga ka inimeste enda väärtushinnangud. „Inimesed, kes usuvad, et Eesti on meie enda riik ja me ise peame seda hoidma, on ka korruptsioonile tunduvalt vähem vastuvõtlikud kui need, kelle jaoks riik on midagi võõrast ja pealesunnitut,” arvas Aas.

Justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse juhataja Mari-Liis Sööt usub, et rahva tunne ühtib mõneti tegeliku olukorraga. 2008. aastal registreeriti korruptsioonikuritegusid kõige enam Tallinnas (37) ja Pärnus (25).

„Teame, et aastas registreeritakse u 300 ametialast kuritegu, ja justiitsministeeriumi korruptsiooniuuringu põhjal teame, et korruptsioonist teavitab õiguskaitset vaid 1% korruptsiooniga kokku puutunud elanikest,” lisas Sööt, kelle sõnul on registreeritud kuritegevuse statistika vaid jäämäe veepealne osa.

Ka tema oletas, et rahvas ku­jundab oma arvamuse lisaks muu­le ajakirjanduses toodud juhtumite põhjal, mis aga ei pruugigi korruptsiooniks kvalifitseeruda. Samuti võivad vastused väljendada üleüldist rahulolematust, nii et kohaliku omavalitsuse tegelik korruptsioonitase võib olla tajutust hoopis erinev.

„Kindlasti ei tasu järeldada, et neis linnades on rohkem korruptiivseid ametnikke. Pigem näitab statistika seda, et ühes omavalitsuses puututakse kokku samade ametnikega, kes korduvalt altkäemaksu küsivad vms,” lisas Sööt.

Savisaar: unustatakse riigi tasand

•• Küsimusele „Kas peate oma kohalikku omavalitsust korruptiivseks?” vastas jaatavalt ja eitavalt võrdne arv tallinlasi, andes sellega uuringus linnale ühe negatiivsema hinnangu.

•• Tallinna linnapea Edgar Savisaar ei vaevunud Eesti Päevalehe kommentaaripalvele uuesti vastama, vaid saatis toimetusse kolme varasema blogisissekande lingid ja soovituse lugeda korruptsiooniteemalist raamatut „Kuritegu ja karistamatus”.

•• Võis välja lugeda, et tema hinnangul on meedia kajastanud olukorda kallutatult, unustades riigi tasandi.

•• Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõunik Maria Murakas-Ollo ütles üsna hävitava hinnangu saanud linna valitsemise kohta, et ootas pärast kaitsepolitsei süüdistusi veelgi kriitilisemat linnajuhtidesse suhtumist.

•• „Seega võib järeldada, et viimaste kuude meedia pole inimeste arvamust oluliselt kõigutanud ning pigem on nende protsentide taga üleüldine hoiak kehtiva võimu suhtes, mis on laias laastus üle Eesti sama.”

Ebaeetilised ametnikud minema

••  Faktum & Ariko tehtud küsitluse tulemusi kommenteerides ütles ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Jüri Saar, et olukorda saaks parandada nii, et ametist vabastataks eetilistel kaalutlustel.

•• „Üldise rahulolu küsimustele antud vastused peegeldavadki just üldist rahulolu, mitte niivõrd teadlikku suhtumist korruptiivsesse käitumisse,” ütles Saar.

Temagi sõnul sõltub inimeste hinnang olukorrale paljuski meedia kajastustest. „Vastuste põhjal võib öelda, et eestikeelses meedias on tähelepanu seoses korruptsiooniga olnud suunatud kohalike omavalitsuste vastu. Venekeelses meedias on aga kõiges süüdi valitsus (Ansip).”

•• „Üldise olukorra parandamiseks tuleb korruptsiooniga seotud kohaliku omavalitsuse ametnikud võimult kõrvaldada ka siis, kui nende käitumine polnud kriminaalne, vaid oli ainult ebaeetiline,” märkis Saar.