Kolme kuuga registreeriti 12 081 kuritegu
Kokku registreeriti kriminaalmenetluse registris 2008. aasta esimeses kvartalis 12 081 kuritegu, teatas justiitsministeerium.
Justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse nõuniku Jako Salla sõnul registreeriti esimeses kvartalis kõige enam varguseid (4678), kehalisi väärkohtlemisi (1389) ning korduvat joobes juhtimist (1038).
"Mootorsõiduki vähemalt teistkordse joobes juhtimise registreerimiste tase on endiselt väga kõrge," kommenteeris Salla.
Võrreldes 2007. aasta esimese kvartaliga oli varguseid 19% vähem. Iga kolmas vargus pandi toime korterist või muust eluruumist, 26% vargustest pandi toime avalikus kohas, vargusi kauplustest ja teenindusettevõtetest oli 11% ning vargusi sõidukitest samuti 11%.
Jalgrattavargusi registreeriti 57, mootorsõidukivargusi 81, mobiiltelefonivargusi 290 ning taskuvargusi 86.
"Varguste arvu vähenemine enam kui tuhande kuriteo võrra oli eelkõige seotud korduva pisivarguse dekriminaliseerimisega," märkis Salla.
"Reaalsuses kasvas varguste ja pisivarguste ehk vastavaliigiliste kuritegude ja väärtegude koguarv 6% võrra," möönis Salla.
"Pisivarguste arvu kasv just poodides viitab otseselt sellele, et ebamäärase väärtusega asjade vargusele eelistatakse nüüd varastada sealt, kus esemete väärtus on teada. Poes on kauba väärtust arvestada lihtne, autost makki varastades ei saa aga enamasti selle väärtuses kindel olla," lisas ta.
20 tapetut
Tahtlike tapmiste (26) ja mõrvade (2) arv jäi justiitsministeeriumi teatel võrreldes kahe eelmise aastaga samale tasemele. „Kõige enam tapmisi pandi toime Harjumaal ja Ida-Virumaal,“ märkis Salla.
Kaheksa juhtumi puhul jäi kuritegu katsestaadiumisse, tapmise või mõrva tulemusena kaotas elu 20 inimest.
"Nagu varasematelgi aastatel viis paljudel juhtudel tapmiseni alkoholi tarbimise käigus tekkinud tüli tuttavate inimeste vahel," sõnas Jako Salla.
Põhja piirkonnas registreeriti esimeses kvartalis 50%, Lõuna piirkonnas 21%, Viru piirkonnas 17% ja Lääne piirkonnas 13% kõikidest kuritegudest.
Kuritegevuse suhteline tase oli kõrgeim Harjumaal ja Ida-Virumaal, linnadest oli kuritegude arv 10 000 elaniku kohta kõrgeim Tallinnas, Valgas ja Maardus. Kõige turvalisemad maakonnad olid Saaremaa ja Tartumaa (ilma Tartu linnata).
Justiitsministeeriumi kinnitusel oli kuritegude lahendamise määr esimeses kvartalis 58%, mis on näiteks 2007. aasta keskmisest (47%) tunduvalt kõrgem.
"Kuritegude lahendamise määra tõusule aitasid kaasa üksikud suured kriminaalasjad, näiteks saatis Lõuna ringkonnaprokuratuur kohtusse kriminaalasja, milles oli 227 kalakokkuostu dokumendi võltsimist puudutavat kuritegu," selgitas Salla.
