Võrreldes 2006. aastal läbiviidud analoogse uuringuga on hasartmängusõltuvuse riskiga elanike osakaal jäänud üldjoontes endiseks, teatas rahandusministeerium.

Vähenenud on suure ja keskmise hasartmängusõltuvuse riskiga mängijate (2006. aastal 6%, 2010. aastal 3%) osakaal elanikkonnas, kuid lisandunud on väikese hasartmängusõltuvuse riskiga mängijaid (2006. aastal 4%, 2010. aastal 10%).

Tüüpiline hasart- ja õnnemängija on noor või keskealine eesti mees, pigem keskmisest kõrgema sissetuleku ja ametipositsiooniga, samuti on mängijate seas palju õpilasi-üliõpilasi.

Suurimad muutused viimase nelja aasta jooksul toimusid kaughasartmängude ja kasiinodes mänguautomaatidel mängijate osakaalus, võrreldes varasemaga on kaughasartmängijate osakaal pea seitsmekordistunud. Kasiinodes mängimist on muuhulgas piiranud nii hasartmängimist reguleerivad seadused kui mängijal piisava raha puudumine kasiinos panuste tegemiseks.

Hasartmängusõltuvuse tõenäosust hilisemas elus on praeguste 15-35 a seas suurendanud eelkõige lapsepõlves raha, punktide vm auhindade peale arvutis ja internetikeskkondades ning mänguautomaatidel mängimine, kihlvedudes ja ennustustes osalemine.

Uuringut finantseeris vabaühenduse fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein Avatud Eesti fondi vahendusel, kaasfinantseeris rahandusministeerium ning uuringu läbiviimise partner oli sotsiaalministeerium.