"Lähtudes asjaolust, et parvlaeva Estonia huku järel on siiani teadmata kadunud, ent väidetavalt laevahukust pääsenud mitu isikut, ning arvestades, et viimastel võib olla olulist informatsiooni parvlaevaga Estonia seotud küsimuste kohta, teha Vabariigi Valitsusele ettepanek jätkata nende isikute otsimist," seisab komisjoni lõpparuandes.

Komisjon jõudis järeldusele, et Estoniaga toimusid sõjatehnika väljaveod 14. ja 20. septembril 1994. aastal ning et neid vedusid korraldas Rootsi sõjaväeluure MUST.

Komisjon tuvastas, et Eesti riigi ametkonnad ja ametiisikud ei olnud teadlikud 14. ja 20. septembril 1994 parvlaevaga Estonia toimunud sõjatehnika väljavedudest Rootsi. Komisjoni andmetel said Eesti ametkonnad esimest korda kinnituse mainitud vedude toimumise kohta 2005. aasta jaanuaris, kui Rootsi eriteenistuste esindajad teavitasid Teabeametit.

Uurimiskomisjoni delegatsiooni visiidil Rootsi 1.–2. juunil 2006 kinnitas Rootsi sõjaväeluure MUST toonane ülem kindralmajor Erik Rosander komisjoni delegatsioonile, et kõnealusest sõjatehnikast teavitas Rootsi eriteenistusi “Eesti poole esindaja” ning veoste Rootsi toimetamise logistiliste ja transportimisega seotud küsimuste lahendamise tagasid rootslased.

Väidetavalt edastas Rootsi veoste koosseisu kohta Eesti esindajale veoste sisu kirjeldava memo. Komisjon ei ole tuvastanud, kellele memo tollal saadeti. Uurimiskomisjonil ei ole õnnestunud leida kinnitust ühegi Eesti Vabariigi praeguse ega tollase ametniku ega muu isiku kohta, kes oleks teadnud või kaasa aidanud mainitud sõjatehnika veole või kes oleks
kinnitanud kindralmajor Rosanderi esitatud informatsiooni.

Mainitud vedude puhul ei olnud 1994. aastal tegemist Rootsi ja Eesti ametivõimude koostöös teostatava salajase luureoperatsiooniga. Komisjon leiab, et mainitud sõjatehnikavedude puhul tegutses Rootsi Kuningriik Eesti territooriumil oma luureoperatsiooni läbi viies viimase
teadmata.

Riigikogu erikomisjoni lõpparuande täisteksti loe siit