Aga faktide vastu ei saa. Kiviõlis ja Jõhvis on 30% eestlasi, Kohtla-Järvel 13, Narvas 4 ja Sillamäel 3%. Maakonna elanikest on eestlasi 16%.

Kohalikke venekeelseid inimesi aga painab muu Eesti pelgus. Nii õpetajad kui ka tohtrid võivad rääkida imenippidest, kuidas püütakse kõrvale hiilida väljaspool Ida-Virumaad toimuvatest koolitustest. Ja Ida-Virusse inimesi suunavad ametkonnad teavad rääkida imenippidest, kuidas püütakse kõrvale hiilida koledana näivast itta suunamisest. Aga faktid näitavad, et venekeelsete jaoks puuduvad materjalid, mis aitaks neil Eesti seadustes ja oludes paremini orienteeruda. Rääkimata kultuuri ja tavade tutvustamisest. Samal ajal napib ka elementaarset idas toimetuleku infot nende jaoks, kes suunduvad mujalt Eestist maakonda tööle.

Raadio 4 kui üksik erand

Ida-Viru venekeelne elanikkond on telerahvas, kes veedab ek­raani ees kuni viis tundi päevas. Kolmandiku ajast vaadatakse PBK-d. Kõiki Eesti telekanaleid kokku aga ööpäevas vaid paar minutit. Vaid ERR-i Raadio 4 on mitte-eestlaste inforuumis kindlal kohal enam kui 50-protsendise kuulatavusega. Samal ajal ei pinguta ERR liiga palju, et raadiokuulajatest venelased vaataksid rohkem näiteks ETV ja ETV2 saateid.

Erakondadest on Ida-Virus Keskerakond populaarsuse ti­pus. Teiste parteide vähese töö tõttu on sealsetele mitte-eesti elanikele jäänud Eesti demokraatiast piiratud pilt. Omavahelistes vestlustes on tunnistatud sedagi, et erakondades napib inimesi, kes suudaksid, tahaksid ja julgeksid idas venelastega nende emakeeles suhelda.

Ida- ja Lääne-Viru maavalitsuse vahel on vähe koostööd, alates sellest, et messidele renditakse enese tutvustamiseks eraldi boksid. Ometigi võiks just maakondade ühistegevus avada nii hirmu küüsis olevatele eestlastele kui ka mitte-eestlastele Eestit täielikumalt.

Kokkuvõttes on viimane aeg härjal sarvist haarata, enne kui elukas suisa käest läheb.