Statistika järgi on Eestis omamaise loomaliha defitsiit, kuid lihatööstused ostavad põllumeestelt loomi väga vähe. Järjekorrad ulatuvad tapamajades juba järgmisesse aastasse.

Valga Lihatööstuse juhatuse esimees Elmut Paavel ütles, et loomade vastuvõtu detsembrikuu graafik on nendel juba praegu täis. Vastse-Kuuste Lihatööstus ei pane praegu müüjaid isegi mitte järgmiseks aastaks järjekorda.

“Miks see nii on, saate teada, kui loete Eestis müüdavate vorstide koostist,” ütles Elmut Paavel, vihjates lihamassi laialdasele kasutamisele.

Eesti ühe suurima põllumajandusettevõtte Põlva POÜ juhatuse esimees Kalev Kreegipuu ütles, et kuigi erinevalt väiketootjatest on neil kergem oma loomi ära anda, pole probleem võõras neilegi. “Võib isegi öelda, et veiste osas on praegune olukord isegi hullem kui 1999. aastal, mil põllumajandus oli peale Vene kriisi kokku kukkunud,” ütles ta.

Kõige hullemas seisus on ka Kreegipuu hinnangul need põllumehed, kes uskusid paari aasta tagust lihaveiste propageerimise juttu ning hakkasid pullvasikaid üles kasvatama. “Need tootjad on nüüd ämbris,” konstateeris Kreegipuu.

Just selle õnge sattus ka Aunis Rohelpuu, kes alustas lihaveiste pidamist paar aastat tagasi, kui põllumajandusministeerium propageeris väiketaludes lihaveiste kasvatamist. Talunik võttis toona tuld ning muretses kallid herefordid, nüüd tunnistab mees, et tegi valesti. “Järjekordne näide sellest, et Eestis pole võimalik põllumajandusega tegeleda,” nentis ta.

Põllumajandus-kaubanduskoja (EPKK) nõukogusse kuuluva Kreegipuu sõnul on lihatöötlejate huvipuuduse taga Eestisse sissetoodav odav kondistatud lihamass. “Kõige odavamalt saab lihamassikilo 5 kuni 7 krooni eest ning on ilmselge, et nii odavalt ei saa ükski töötleja Eestis liha osta,” rääkis Kreegipuu.

Probleem sissetoodud lihamassiga on nii terav, et tootjad käisid muret kurtmas isegi peaministrile.