„Eesti Energial on endiselt väga suur turuosa nii tootja kui ka müüjana, mistõttu ootame ettevõttelt jaanuari keskpaigaks selgitusi, kuidas nad kavatsevad kasutada võimalikku turgu valitsevat seisundit,” ütles konkurentsiameti peadirektor Märt Ots. „Kuigi paari kauplemispäeva põhjal ei saa teha põhjapanevaid järeldusi, muudab Soomest kõrgem hind meid tähelepanelikuks.”

Viiendiku võrra kallim

Rohkem kui paarsada Eesti suurettevõtet, kes hakkasid juba kolm aastat tagasi ostma elektrit Nord Pooli börsireeglite järgi, maksid eelmise aasta kümnel kuul oma Soome konkurentidest kõrgemat hinda. 2012. aasta keskmisena oli Eesti börsipiirkonnas müüdav elekter ligi viiendiku võrra kallim kui kogu Nord Pooli keskmine ja 7% kallim kui Soomes. Üksnes veebruaris ja detsembris jäi Eestis müüdav elekter Soome hinnatasemele alla. Juunis aga maksid eestlased ligi kolm korda rasvasemat hinda kui kogu ülejäänud elektribörs.

Börsil toimuvad hinnamuutused ei jõua Eestisse, sest puuduvad piisavad riikidevahelised elektriühendused, tunnistas Eesti Energia, kes kuni 2010. aastani vastutas ise ühenduskaablite rajamise eest.

„Eesti on üldiselt võrdlemisi tugevate ühendustega riik, ent hetkel on pudelikaelaks Eesti–Soome vaheline ühendus,” selgitas Eesti Energia pressiesindaja Eliis Vennik. „Nimelt on hetkel töös vaid üks – Estlink1 merekaabel, mille kaudu saab liikuda 350 MW elektrit. Seetõttu ei ole Eesti hinnad näiteks Põhjamaade suurveeperioodidel teiste piirkondadega sama madalad. 2014. aastal olukord aga muutub ning Eleringil saab valmis teine merekaabel, Estlink 2, mis seda võimet kolmekordistab.”

Põhjamaade hinnad mõjutavad Eestit Venniku sõnul sellegipoolest, kuid meie piirkond jääb palju stabiilsemaks. „Näiteks madalate temperatuuridega 49. nädalal neli nädalat tagasi oli Soome keskmine hind 5,76 senti kilovatt-tunnilt, samas Eesti hind oli 4,48 senti. 2010/11. aasta talvel oli olukord aga eriti markantne: kui vaatame detsembri-märtsi keskmist börsihinda Soomes, mis oli 7,14, siis Eestis oli hind 4,79 senti kilovatt-tunnilt,” lisas Vennik.

Eesti ja Soome vaheliste elektriühenduste vähesust kurdavad ka kõik teised elektrimüüjad, kellega Eesti Päevaleht rääkis. Sellegipoolest ei heitnud nad Eesti Energiale ette turgu valitseva seisundi kuritarvitamist. Peetakse loomulikuks, et elektri hind ei langenud Põhjamaade tasemele ka suvel, kui Eesti Energia vähendas oluliselt elektritootmist, asendades seda Soome kaabli kaudu imporditava odavama elektriga.

„Eesti hinna võrdlemine Nord Pooli süsteemi keskmise hinnaga pole mõttekas, sest tegemist on vaid teoreetilise arvuga. Kui riikide vahel poleks nn pudelikaelu, siis saaksime rääkida hoopis teistsugustest hindadest,” tõdes Imatra Elektri elektriäri juht Sven Pitkva. „Eesti Energia peab käituma nii, nagu see on ettevõttele majanduslikult kasulikum.”

Võimalust, et Venemaa elektrieksportija InterRAO tulek Eesti turule võiks siinset hinda alla lüüa, nimetas Pitkva vähe tõenäoliseks. „Venelased võiksid juba ammu börsil kaubelda, kuid nad pole seda teinud. Leedus nad müüvad elektrit, kuid sealsel börsil on hinnad veelgi kallimad kui Eestis,” nentis ta.

Energia hind võrdsustub Soomega alles pärast Estlink2 valmimist, arvas elektrimüügifirma 220 Energia juht Marko Allikson. „Kui Põhjalas valitseb soe ja märg ilm, siis läheb elektri hind seal tänu hüdroelektrijaamadele alla,” selgitas ta. „Piisava kaablivõimsuse korral saame siis ka meie sellest odavast hinnast osa. Kuid arvestada tuleb võimalusega, et tuleb külm talv, hüdrojaamad elektrit ei anna ning siis võib hind Eestiski väga kõrgele tõusta.”

Eesti Energia ei saa Alliksoni väitel koduturul hinnaga manipuleerida, sest läheks niimoodi vastuollu Nord Pooli reeglitega, mille täitmiseks peab oma tegevusest pidevalt aru andma.

Puudujääk suureneb talvel

Nord Pooli hinnangul võiks senine Estlinki kaabel mõjutada Eesti hinda suvel, kui ta katab oma 365-megavatise võimsusega suurema osa siinsest 500-megavatisest tarbimisest. Talvel, kui Eesti tarbimine ulatub tipuajal 1700 megavatini, jääb siis vajadusest kõigest viiendikuni ulatuvast kaablivõimsusest selgelt väheks. Lõunapoolsed ühendused ei tule kõne alla põhjusel, et Läti ja Leedu sõltuvad pärast Ignalina tuumajaama sulgemist suurel määral Venemaa elektri impordist. Eestil on Venemaaga tehniliselt ligi 1200 megavatini ulatuva ülekandevõimsusega ühendus. Sellegipoolest ei hakka Venemaalt pärit elektrienergia oluliselt Eesti börsipiirkonna hinda mõjutama isegi siis, kui sealne ekspordimonopol InterRao, kes registreeris ennast hiljuti Eestis bilansihalduriks, alustab siin müüki lõpptarbijatele. „Erinevalt börsireeglitest, mille järgi müüakse elektrit päev ette, võimaldavad Venemaa ekspordireeglid arvestust kaks päeva kuni nädal aega ette,” rääkis Nord Pooli Balti riikide ja Venemaa müügijuht Hando Sutter. „Seetõttu kasutab Venemaa eksportöör suure elektridefitsiidiga Leedu börsipiirkonnas skeemi, mis ei mõjuta börsi hinda. Nad müüvad börsil kehtiva hinnaga maha ükskõik kui suure koguse, püüdmata hinda odavama pakkumisega mõjutada. Leedu on energeetiliselt täielikult Venemaa lõa otsas, sest sealne elektritootmine sõltub peamiselt Venemaalt imporditavast maagaasist. Seega Venemaa elektri ja gaasi hindu hoitakse sellises tasakaalus, et mõlemad eksportöörid saaksid kasu.”VõrgutasudMaksame ka ülekande eest rohkem

Ehkki elektri võrgutasud kinnitab konkurentsiamet, upitab börsihind ka neid ülespoole.

Võrguettevõtjad põhjendavad kõrgeid hindu investeerimisvajadusega, et vähendada klientidele peavalu tekitavaid elektrikatkestusi.

Suurim jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab uuel aastal 640 000 tarbimiskohas võrgupakettide hindu 7% võrra.

Seejuures on Eestis ka põhivõrgu Eleringi ülekandetariifid tunduvalt suuremad kui Lätis ja Soomes. Mullu tõusis põhivõrgutasu Eestis 9%, tänavu võib oodata 16% tõusu.

Põhivõrgu keskmine ülekandetasu oli eelmisel aastal Eestis 9,5, Soomes 3,91, Lätis 5,6 ja Leedus 9,74 eurot megavatt-tunni kohta. Euroopa keskmine hind oli 7,23 eurot megavatt-tunni kohta.

Börsihinna tõttu elektritarbimist järsult vähendavad kliendid peavad oma võrgupaketid nüüd ise üle vaatama, et mitte liiga palju maksta. Elektrifirmad klientidele teavituskampaaniat ei kavanda.

Elektrilevi klientidel on võimalik valida nelja peamise võrgutasu paketi vahel, mille puhul peale kallinemise muutub vaid nimetus. Näiteks varem Kodu nime kandnud paketid on ristitud ümber nummerdatud pakettideks Võrk.