Konnad vajavad lisakaitset
Konnade kadumine on ohu märk ka looduse saastatuse astmest. Kolmapäeval kogunesid Matsalu looduskaitsealale nädalasele teadusseminar-laagrisse teadlased ja eksperdid kümnest Euroopa riigist, et otsida üheskoos lahendust ohustatud konnaliikide arvukuse suurendamiseks.
Eestis on 11 liiki kahepaikseid ja nendest kolm liiki on oma leviala põhjapiiril – need on kolm konnaliiki - kõre, mudakonn ja rohekärnkonn, kes kõik vajavad väga puhast ja spetsiifilist ümbrust ja kindlat elupaiga tüüpi. Kõre kodupaik on hästi hooldatud ja karjatatud rannaniidu liik, rohekärnkonn on luhaniidu liik ja mudakonn on põllumajandusmaastikul elav liik. Mitmed konnaliigid on Eestiga võrreldes Euroopas hoopis halvemas olukorras, kuid ka Eestis on viimane aeg hakata kaitsma eri konnaliike, leiab keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna spetsialist Riinu Rannap.
“Euroopas on probleem selles, et suur osa maastikke on muudetud põllumaaks. Kuna väetamine ja igasugune taimekaitsemürkide ja putukamürkide kasutamine on nii laialdane, siis konnaliigid Euroopas kaovad suure kiirusega, sama juhtub ka meil,” muretseb Rannap.
Matsalu teadusseminaril on koos kümne Euroopa riigi spetsialistid, kes tutvuvad Eestis kahepaiksete olukorraga ja vahetavad kogemusi ka eesti spetsialistidega. Kavandamisel on ka mitmeid koostöövorme.
Kõige pikaajalisem kogemus konnade kaitsmisel on taanlastel, kes on juba aastakümneid taastanud kudemiseks vajalikke veekogusid, kasvatanud laboratooriumis kudet, asustanud kudet tagasi nende elupaikadesse ja puhastanud rannaäärseid. Konna eluks on vajalikud veisekarjad ja lambad, kes niidud madalarohulisteks muudavad.
Ka Eestis on alustatud koostöös taanlastega Euroopa Liidu projekti raames konnadele vajaliku elukeskkonna taastamist, selgitab bioloog Ilona Lepik.
“Oleme puhastanud Matsalus üle 30 kinnikasvanud veekogu, projekti raames oleme ostnud lihaveiseid, lambaid, kes sööksid puhtaks karjamaad, mis konnadele on vajalikud,” selgitab Ilona Lepik
Niiskemates kohtades, kus rannaäärsed on roostunud, soovitavad eksperdid puhastada rannikuääred masinatega ja sinna uuesti viia kasvatatud kulleseid, põhjendab suuremaid tehnilisi töid looduskaitseekspert Riinu Rannap.
“Paljudes kohtades on rannaäärsed nii käest ära lastud minna, et loomad sinna sööma ei lähe, siis tuleb masinatega rannaäär enne ära puhastada ja seda oleme ka teinud. Looduse toiduahelas on konnadel ülioluline osa täita - kui see ahel saab tagasipöördumatult rikutud, ei korva seda miski,” rõhutab Riinu Rannap.
