Kui maali eest pakuti juba 635 000 krooni, toodi saali kõigile oksjonilistele konjakit ja võileibu. Pakkumine kestis kokku üle tunni aja.

Eesti kunstiajaloo suurnimi Konrad Mägi, sajandi esimese poole olulisim kunstnik, saabus Capri saarele 1922. aasta märtsis.

Kuigi Mägi veetis saarel kõigest napi kuu ning tänaseks on teada vaid kümmekond Capri-teemalist maali, on sellest piisanud legendi tekkimiseks. “Üle pika aja oli Mägi jälle seisundis, kus nähtu teda vastupandamatu jõuga maalima ahvatles, kus ta meel oli ergas ja vastuvõtlik,” on seda perioodi kirjeldanud Mäe loomingu parim asjatundja Evi Pihlak.

Just Capril valminud töödes säilisid kõik olulisemad Mäe varasemaid töid läbinud tunnusjooned, ent lisandused olid enam kui märkimisväärsed: värvikäsitlus mõjus “palju harmoonilisemalt ja rõõmsailmelisemalt”, värviühtsuse lõhkumisest oli kunstnik loobunud, eelistades sellele “toonirikkust ning delikaatset kontrasti”.