Kool keelas kiusamise hirmus mobiilide sisselülitamise

 (85)
                 
Kool keelas kiusamise hirmus mobiilide sisselülitamise
Foto: Vallo Kruuser, Eesti Ekspress
Õpilasesindajad hakkasid koguma allkirju, et keeldu pehmendada, gümnasistid on poolt.

Lähte ühisgümnaasium on täiesti tavaline Eesti üldhariduskool, lõpueksamite tulemused on seal riigi keskmised, õpilasi 440 kandis. Sel nädalal alanud uue õppeveerandi esimesel päeval üllatas kooliskäijaid aga õpilasesindajate seljataga tehtud otsus: keelata koolis mobiiltelefonide kasutamine. Nii tuleb kodukorra uue punkti järgi telefonid koolis välja lülitada kell 8.15, uuesti võib need sisse lülitada koolipäeva lõppedes. Seega ei tohi neid kasutada ka vahetunnis. Sama keeld kehtib muude elektroonikaseadmete kohta.
Esmaspäeval õpilastele teatavaks tehtud otsus jõustus järgmisel päeval. Selle vastu on astunud eelkõige gümnaasiumiõpilased, kooli õpilasesindus kogus eile neilt vabatahtlikkuse alusel ka allkirju, et kooli juhtkond lubaks gümnasistidel siiski vahetunnis telefoni kasutada. Õpilasesinduse juhi sõnul ei ole vahetundide ajal kohustust õppida ja seetõttu ei saa telefoni või näiteks kõrvaklappidega MP3-mängijate kasutamine õppetööd või teisi koolis viibijaid häirida. Samuti ei tohiks õpilastelt võtta võimalust suhelda enda vanematega.

Kooli direktor Üllar Loks märkis, et uue reegliga vanematega suhtlemise võimalust täielikult ära ei võetud. „Kui lapsel on vajadus oma vanemaga kontakti võtta, siis ta ütleb seda oma klassijuhatajale, aineõpetajale või koolijuhtkonna liikmele ja talle antakse võimalus helistada,” sõnas Loks. Ent muul juhul on keeld koolipäeva vältel jõus.
„Põhjendus on väga lihtne,” rääkis Loks. „Kui telefonide näol oleks tegemist vaid telefonidega, poleks meil olnud vaja seda otsust teha.” Viimastel aastatel oskavad aga pea kõik telefonid teha pilte ja filmida. Loksi sõnul tabas kooli möödunud veerandi lõpus paar väga inetut juhtumit. Üksikasjalikult ta neist rääkida ei soovinud, kuid märkis, et üks või kaks last tekitasid olukorra, kus keegi sattus väga häbiväärsesse olukorda. Kolmas filmis ja videod üritati kas Youtube’i või mujale üles panna. Juhtumid puudutasid Loksi teatel vaid õpilasi, õpetajad neis ei osalenud. Varem oli koolis ette tulnud juhtum, kus kehalise kasvatuse riietusruumides tehti alasti pilte, mis hiljem pandi internetti üles. „Kuna see toimub kooliruumides, vahetundide ajal, oleme justkui võimaldanud sellise olukorra tekkimise,” rääkis Loks.

Otsitakse paremat lahendust

Direktori sõnul lepiti õpilasesindusega kokku, et kooli juhtkond teeb nendega koostööd. „Keeld ei pruugi aegade lõpuni selliseks jääda, võimalik, et leiame mõne parema lahenduse,” märkis Loks. „Aga hetkel reageerisime kiiresti ja otsustasime niimoodi.” Kahe päevaga on otsuse tõttu direktori poole pöördunud kolm õpilast ja kaks lapsevanemat. Kui vahetunnis siiski mobiile kasutatakse, siis tehakse eksijale direktori sõnul märkus ja palutakse see välja lülitada. Kui sama tehakse tunnis, võetakse telefon ära ja kätte saab selle juba direktori käest.
Haridusministeerium keelu suhtes seisukohta võtma ei kipu. Asutuse pressiesindaja Asso Ladva teatel on kodukorra kehtestamine iga kooli enda ülesanne ja kool saab selle koostada oma eripärade järgi. Siiski tuleb kodukord ja selle muudatused enne kehtestamist esitada hoolekogule ja õpilasesindusele. Vähemalt õpilasesindust muudatustest varem ei teavitatud. Ladva märkis, et teadmata juhtunu täpseid asjaolusid, ei saa ministeerium sellele hinnangut anda. Tema sõnul võib eeldada, et kui direktor otsuse tegi, siis järelikult oli selle järele tõsine vajadus. „Kui õpilased leiavad, et uus kodukord on liiga karm, siis tuleks see kooli juhtkonnale kas siis hoolekogu või õpilasesinduse kaudu teatavaks teha,” rääkis ta.
Eesti koolipsühholoogide ühingu juht Triin Kahre märkis, et tema ei ole nii rangest mobiilide kasutamise keelust mõnes teises Eesti tavakoolis veel kuulnud. „See tundub mulle väga äärmuslik. Ma ei kujuta ette, kuidas see on näiteks lastevanematele vastuvõetav, et last ei saa ka vahetunnis kätte,” rääkis ta. Kahre sõnul on peamine küsimus, kas kool on teinud kõik, et selliseid juhtumeid ei tekiks, enne kui nii range keelu juurde mindi.
Nelja kooli juhid, kellega Eesti Päevaleht juhtumist vestles, rääkisid, et mobiiltelefonide kasutamisega on neilgi probleeme olnud, kuid nii ranget otsust ükski neist oma koolis teha ei sooviks. „Ma ei saa öelda, mida ma sellest arvan, sest see ei kannataks kriitikat. Aga minu meelest pole mõtet teha asja, mis ei hakka iialgi toimima,” sõnas Tallinna Kristiine gümnaasiumi direktor Tiina Pall.

Õpetasin ise Lähte koolis

Arusaamatuste vältimiseks lisan, et õpetasin ise Lähte ühisgümnaasiumis ajakirjandust pooleteise aasta vältel kuni tänavuse talveni, mil tulin tööle Eesti Päevalehte. Lahkusin koolist omal soovil ja tülideta, suhted õpilaste ja kooli juhtkonnaga olid head. See teema jõudis minuni eravestluses, kindlasti mitte pealekaebamisena ja soovina seda mulle ajakirjandusliku materjalina ette sööta.
Koolis veedetud aja jooksul tekkisid üksikud olukorrad, kus mobiilide kasutamist tuli tunnis ette ja see häiris mind. Teiste õpilaste või õpetajate häbistamiseks tehtud videotest mina ei kuulnud, mis ei tähenda, et neid ei tehtud. Artiklis püüdsin olla võimalikult erapooletu. Ilmar Kahro

 Kool ei ole vangla

Kuldar Roosenberg
Eesti õpilasesinduste liidu
juhatuse esimees

Koolil on õigus kodukorraga piirata mobiiltelefonide kasutamist tundide ajal. Koolil ei ole õigust piirata mobiiltelefonide kasutamist vahetundide ajal. See oleks sama kui keelata õpilastel vahetunni ajal omavahel rääkimine.
Kui meie ühiskond on juba liikunud selles suunas, et mobiiltelefon on igapäevane ja üsna elementaarne vahend sidepidamiseks, siis ei saa me tekitada õpilastele olukorda, kus nad on sellest maailmast ära lõigatud. Loomulik on, et neil võib olla tarvis oma vanemate, sugulaste või ka sõpradega erandkorras suhelda.
Selliste reeglite kehtestamisega liigume kooli vanglaks muutmise poole. Kohaks, kus sa lihtsalt käid ja istud oma aja ära. Eriti arvestades, millist trotsi selline väga radikaalne otsus noortes tekitab, teeb kool endale tugeva karuteene.
Kui aga õpilased peaksid kasutama mobiiltelefonide lisarakendusi kaasõpilaste või õpetajate huve kahjustavalt ja seda käitumist on võimalik tõendada, siis tuleks võtta kasutusele rangemad meetmed ning vajaduse korral pöörduda õiguskaitseorganite poole vastava avaldusega.
Omaette asjaolu on veel see, et teadupärast viidi see punkt sisse alles sel nädalal ja kodukorra muutuste arutelusse ei olnud kaasatud õpilasesinduse liikmed. Haridusmaastikul on üldiselt levinud siiski juba arusaam, et kool on arenev demokraatlik organisatsioon, mille arengusse ja arendamisse on kaasatud kõik selle osapooled: lapsevanemad, õpetajad, koolijuht ja
ka õpilased.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Jäta kommentaar
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare