Eesti seadused annavad küll võimaluse saada haridust vene keeles, kuid tegelikkuses on loodud bürokraatlikud takistused ja mõned kõrged ametnikud esinevad oma pädevuse piire ületavate sõnavõttudega, seisab inimõiguste volinikule Thomas Hammarbergile ja Eesti valitsusele saadetud pöördumises.

Kooli eestistamise vastaste poolt loodud ühing Vene Kool Eestis soovib, et venelasi koheldaks samade põhimõtete järgi nagu Euroopa moslemeid.

„Sel aastal 28. oktoobril hr. Hammarberg märkis, et fanatism (ing. bigotry) ei ole osa Euroopa väärtusest ja kasutas moslemite näidet mainimiseks, et integratisoon on kahesuunaline protsess, mis põhineb vastastikusel mõistmisel ning inimesi ei tohiks süüdistada, kui nad ei soovi assimileerida,“ seisab pöördumises. „Käesolevaks hetkeks on välja kujunenud olukord, kus vene vähemustele püütakse dikteerida ühepoolset vaadet "integratsioonile". Selles protsessis aga leiavad aset assimilatsiooni katsed.“

Põhikooli-ja gümnaasiumi seadus annavad võimaluse venekeelse kooli säilitamiseks, milleks on nõutav lapsevanemate poolt algatatav kolmeastmeline menetlus. Kuid valitsus kavatseb pöördumise autorite teatel 1.jaanuaril jõustada määruse, mis muudab ainult vene keeles töötava kooli tegevuse võimatuks.

Samuti takistab kultuuriministeerium venelastele kultuuriautonoomia andmist, seisab pöördumises.

Pöördumisega saab tutvuda siin