Kooli eestistamise vastased kaebasid rahvusvahelistele komissaridele
Eestistamise vastaste arvates surusid Rakvere, Kunda, Sillamäe ja Valga kohalikud omavalitsused hoolimatult maha lapsevanemate soovi õpetada lapsi vene keeles. Eesti Päevaleht avaldab ühenduse Vene Kool Eestis kaebuse muutmata kujul.
Pöördumine OSCE Rahvusvähemuste Ülemkomissari hr. Vollebæki ja
Europa Nõukogu Inimõiguste Komissari hr. Hammarbergi poole
OSCE Rahvusvähemuste Ülemkomissarile hr. Vollebækile
Europa Nõukogu Inimõiguste Komissarile hr. Hammarbergile
Lugupeetud Ülemkomissar Vollebæk,
Lugupeetud Komissar Hammarberg,
Eesti Vabariigis on erinevate seadustega reguleeritud laste huvid ja õigused. Lastekaisteseadus § 3
ütleb, et lastekaitse põhimõtteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid.
Samuti, meie riigi seadused annavad võimalusi venekeelse elanikkonnale vene õppekeelega põhi- ja
gümnaasiumi säilitamiseks ja arendamiseks (igal juhul eesti keele õppimine on praegu kohustuslik
esimesest klassist (õpetakse keelt, aga mitte ained eesti keeles)). Praegu tehakse katseid üle viia vene õppekeelega koolid eesti õppekeelele.
Septembris 2010.aastal loodud Nõukogu Vene Kool Eestis püüab aktiivselt kaasa rääkida
haridusametnikega vene koolide hariduspoliitika kujundamisel seotud küsimustes.
20.detsembril 2010. aastal Nõukogu Vene Kool Eestis esitas Eesti Vabariigi Valitsusele ja Euroopa
Nõukogu Inimõiguste Komissari härra Hammarberg´ile pöördumise. Samuti oli kaebuse koopia
edastatud Õiguskantslerile.
Kaebuses toodud informatsioon oli võetud teadmiseks Õiguskantsleri kantselei poolt 23.12.2010 (nr
14-5/102015/1007404). Esimesel veebruaril pöördusime otseselt Õiguskantsleri poole, kus palusime alustada meenetlust. Õiguskantsler vastas 23-ndal veebruaril, et meie avaldus on menetlusse võtnud.
Kaebuses juhtisime EV Valitsuse tähelepanu sellele, et Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS)
(https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13337919) määrab kindlaks menetlust, mis võimaldab
saada haridust emakeeles. Käesoleval hetkel on nõutav kolmeastmeline menetlus, mida peaks
algatama kooli hoolekogu, kui tegemist on gümnaasiumiga (Hoolekogu - Valla- või linnavolikogu -
Valitsus). Hoolekogus on määratud lapsevanemate kohad. Seega teoreetiliselt võiks hoolekogu
kajastada lastevanemate huve, kes on otseselt huvitatud õppeprotsessi tulemustes.
Kuid tegelikkuses riigiametnikud, näiteks Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad, väidavad, et
küsimus vene koolide üleminekuga eesti keelele on juba otsustatud. Sellega nad viivad (vene kogukonna esindajaid) eksitusse ning ületavad oma pädevuse piire, sest PGS määrab selgelt
asutust, mis võiks teha ettepanekut õppekeelest - kooli hoolekogu.
Lugupeetud komissarid, käesoleva pöördumisega tahaksime välja tuua mõned faktid vene
koolilaste vanemate põhjendamatu rõhumise kohta.
1. Rakvere Vene Gümnaasium.
a. 16. märtsil: Rakvere linnavolikogu võttis vastu otsuse, kus pakkub ühineda eesti ja vene
koolid 1-st septemberist 2011. Seega lõppeb Vene Gümnasium oma eksisteerimine ära.
b. Gümnaasiumi õpilaste vanemad võitlesid rohkem kui üks aasta sõltumatu kooli eest.
Näiteks, nad on kogunud 421 allkirja Rakvere Vene Gümnaasiumi pooldamiseks.
(Rakveres elas 16988 inimest (2008 statistikaandmed)).
c. Kuna Rakvere linnas oli enne juhtunud katseid koolid ühendada, asi läks kohtusse
(vanemad vs Rakvere linn). Kohus on otsustanud selle aasta veebruaris, et koolide
ühendamise otsus ei olnud õigustatud. Vaatamata sellele uus otsus on tehtud kohalike
omavalitsuse poolt isegi enne aega, et kaebuda kohtu otsuse peale. Kohtuotsus oli
lihtsalt ignoreeritud ja Rakvere Linnavalitsus tegi uue koolivõrgu ümberkorraldamise
otsust.
d. Vanemad pakkusid kompromissi Linnavolikogule: säilita sõltumatu põhikooli. Linn ei
võtnud kompromissi vastu.
e. Praegune tulemus on see, et linna saadikud said linnavalitsusest järgmise istundi
päevakorra 9. märtsil. Istung toimus 16. märtsil ja sisaldas küsimus Vene Gümnaasiumi
saatusest. Enne ei olnud läbirääkimised või koosolekud, kus seda teemat arutati - see oli
lihtsalt "ühesuunaline" suhtlemist. Linna haridusameti arutas teemat 14. märtsil.
Vastased arutusele ei kutsutud. Üks saadikutest, V. Vaselenko, ise tuli, saama ajal kooli
hoolekogu aseesimehe, Ilja Ivanovi, ei lasunud koosolekus olla. Kohtumise ajal, Vaselenko
on kuulnud arvamust, et "Kahju, et kool ei sulgenud enne" ja süüdistamine pronksiöös.
On mõistatuslik, kuidas üritatakse siduda pronskiööd vene kooli saatusega. (Teisisõnu,
konstruktiivset dialoogi ei toimi, vaid põhjendamatu surve avaldamine.)
2. Tapa Vene Gümnaasium.
a. Kooli hoolekogu protokoll oli võltsitud, kus oli kirjas, et kooli põhikiri kiideti heaks ja
määrati güümnasimis eesti keel õppekeelena.
b. Tapa venekeelne ajalehe "Tapaskie Vesti" ilmumine lükkas nädala võrra edasi. Ajalehes
peaksid ilmuma materjalid gümnaasiumi ollukorrast. Selle tulemusena ilmusid ajalehes
hoolekogu vastaseid materjalid.
c. Mees, kes on abielus ühe akstiivse emaga, pidi töölt lahkuma. Ta oli kutsunud juhtuse
poolt eelmisel nädalal. Temale anti naise väljatrükitud artikleid ja paluti, et naine lõpetab
tegelema gümnaasiumi seotud küsimusega. Kolme lapse pere mõtleb Eestist lahkumist.
3. Kunda linnas ühel momendil lõpetati vene lastele vastuvõtt vene õppekeelega esimesele klassile.
Seda võimalust ei pakkutakse enam. Vanemad olid sunnitud andma oma lapsi eesti õppekeelega
klassidele. Kunda ja Rakvere vahel on 25 kilomeetrit, ning seetõttu oli ka raske väikelastele minna
igal päeval bussiga. Kunda koolis on umbes 380 õpilast, neist on umbes 102 vene õpilast, mis on
paigutatud klassides, kus õpetamine toimub eesti keeles. Üldiselt selline lähenemisviis on
halvasti kavandatud, ning rõhutab õpetajad ja lapsed, kes on sunnitud mõlemat keelt kasutama.
Põhimõtteliselt on olemas võimalus moodustada klassid, kus õppetöö toimuks eraldi vene ja
eesti keeles.
4. Sillamäel, koolivõrgu ümberkorraldamine oli alustanud vanemate tahte rikkumisega. Kohalike
omavalitsuste esindaja ütles vanematele, et kaebamine on kasutu, sest "ei ole olemas sellist
organisatsiooni nagu vanemad". Vanematele öeldi, et kõik on tehtud vastavalt seadusele ja kõik
on juba otsustatud.
5. Valga linnas toimus PGS-i riikumine. Valga Vene Gümnaasiumi põhikiri oli kinnitatud, aga seda ei esitatud enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, mis on PGS-i 66 paragrahvi
rikkumine. Kuid leidsid ametnikud, kes üritasid väita, et põhikiri arutati hoolekoguga koos.
Lugupeetud komissarid, me oleme siin kirjeldatud vaid mõned faktid, mis peegeldavad Eesti vene
koolide olukorra kujunemist. Oleme valmis andma teile täiendavat informatsiooni. Kohe teavitame
teid, kui situatsioonid arenevad ja sellega kaasnevad uued probleemid inimestele.
Need asjaolud näitavad arenenud surumise atmosfääri, mis asub õigusnorme ja tsiviliseeritud
ühiskonna raame väljaspool.
Kolm esimest eespool kirjeldatud kohtuasjadest toimub Lääne-Virumaal, kus venelaste kogukond on umbes 11% kogu elanikkonnast. Seega on eriti raske kaitsta oma õigused, n.h. võimalus saada haridust emakeeles, kuna isegi teoreetiliselt on raske valida kohaliku omavalitsusse inimesi, kes tähelepanelikult kaaluvad vene rahvusvähemuste vajadused. Ka praktikas on juhtumeid, et need esindajaid, isegi kui nad on osutunud valituks, ignoreeritakse.
