Koolid eestikeelseks: hirmud ja mured Narvas

Direktorid on kahe tule vahel: ühelt poolt nõuavad lapsevanemad ja õpetajad venekeelset õpet, teisalt mõistavad koolijuhid vajadust riigikeelse õppe järele.

Töönädala kaks viimast päeva mööduvad viies Narva koolis ärevalt. Oodatakse haridusministeeriumist saabuvat delegatsiooni, kes tuleb koolidega arutama, miks ei suudeta tagada tulevast õppeaastast nõutavat eestikeelset haridust. Kohtumistele ajakirjanikke ei lubata.  

Kokkusaamiste järel on eranditult kõik asjaosalised lahkelt nõus murekohti arutama. Kui lugeja näeb vaimusilmas raevukalt oma õiguste eest võitlevaid osapooli, siis ta eksib. Kohtumiste järel kinnitavad kõik: koolijuhid, lapsevanemate esindajad, ministeeriumi ametnikud ja Narva linnajuhid, et nemad jäid rahule. Koosviibimised olid heatahtlikud ja konstruktiivsed, kauged poliitikast, keskendudes tegelikule olukorrale.

Veidi tausta. Miks külastati viit kooli, kui Narvas on koole kokku 12? Nimelt esitasid just need viis kooli Narva linnale taotluse jätkata järgmisel aastal õpetamist vene keeles. Linn edastas taotluse riigi valitsusele. Kahes gümnaasiumis õpetatakse Narvas noori eesti keeles praegugi. Ülejäänud koolid olid nõus: tulevast aastast õpetatakse gümnaasiumis 60 protsendi ulatuses aineid eesti keeles.

Taotlus hoolekogult

Miks ei sobi uus kord viiele koolile? Esiteks tuleb märkida, et taotluse õpetada vene keeles esitasid koolide hoolekogud, mitte direktorid. See kumas välja ka direktoritega kohtudes. Neist kõige häälekamalt oli nõus kehtestatava korra vastu sõna võtma Paju kooli juht Ljudmila Smirnova. Põhjuseks võib olla ka see, et Paju kool suure tõenäosusega tuleval aastal enam gümnaasiumina ei jätkagi – uut kümnendat klassi ei saa lihtsalt kokku, tänavu lõpetab aga ainus gümnaasiumiklass.

„See üleminek ei ole reaalne. Tähendab, me võime ju jõuga üle minna, aga mingist kvaliteedist siis rääkida ei saa,” sõnab ligi 250 õpilasega kooli juhtiv Smirnova. Keskmine hinne eesti keeles on kooli põhiastme lõpetajatel kolm. Sellise pagasiga pole gümnaasiumis eesti keeles õppides aga direktori sõnul midagi roosilist oodata – õpilased ei saa lihtsalt hakkama. Kui direktor on külastanud tunde, kus kooli lõpuklass juba praegu eesti keeles õpib, vaadanud talle vastu kurb pilt. „Mäng käib ühte väravasse. Õpetaja seletab, aga vastused… Need on „jah” ja „ei”, ajaloos öeldakse aastaarv,” räägib ta. Lihtsad ja põhjendamata vastused, gümnaasiumiastmes õppimine nõuab aga midagi muud.

Teised koolijuhid olukorda nii tumedates toonides ei näe. Linna suurima, Narva kesklinna gümnaasiumi direktor Arno Timoškin tundub olevat end hoolekogu otsusest distantseerinud ning räägib üleminekust kui üsna raskest, kuid siiski võimalikust stsenaariumist. Ta rõhutab: hoolekogu tegi otsuse jaanuaris, tollase seisuga üleminek võimalik ei olnudki. Ent direktor tunnistab: nii tol ajal kui ka praegu on lapsevanemad hirmul ja mures, kas noored on võimelised eesti keelele üle minema ning seejuures ka hästi ainet omandama.

Timoškin otsustas kuue aasta eest luua iga aasta ühe süvenenult eesti keelt õppiva klassi. „Miks võib see otsus meie jaoks veidi vara tulla – nemad ei ole veel põhikooli lõpuni jõudnud,” räägib direktor. Lahendamatut probleemi ta uues korras ei näe, kuna 40 protsendi ulatuses saavad õpilased siiski vene keeles õppida, ning seda just ainetes, mis nõuavad keerulisemat erialast terminoloogiat. Suurt probleemi näeb ta pigem mujal. „Kus saavad lapsed rääkida Narvas eesti keeles, et keelt praktiseerida? See on murepunkt,” ütleb ta.

Sama kooli hoolekogu juhtiv lapsevanem Veera Tšetvertnaja ei ole koolijuhi optimismiga päri. Tõsi, tunnistab temagi, et ülemineku kui sellise vastu pole ka lastevanematel ega õpetajatel midagi. Keelt on vaja, et olla edasi õppima minnes ning ka tööle asudes konkurentsis. Küsimus on selles, et see tuleb liiga kähku. „Süvaõpet saanud saavad sellega hakkama, tavalistes klassides käijad vajavad veel mõni aasta aega. Šokiteraapia ei ole hea,” räägib ta.

Irene Käosaar, ministeeriumi üldharidusosakonna juht, märkis koolide probleemidest rääkides, et üks põhilisi murekohti pea kõikides koolides on see, kust leida eesti keelt valdavaid aineõpetajaid. „Kellel on vaja ühte õpetajat, kellel koolitusi, kellel mitmeid õpetajaid,” räägib ta. Imesid ministeerium teha ei saa, kuid teatud rahalised vahendid koolide abistamiseks Käosaare sõnul siiski leitakse.

Näiteks Narva Pähklimäe gümnaasiumis, kus õpib ligi 800 õpilast, on uue korra elluviimiseks puudu kaheksa õpetajat. Kesklinna gümnaasiumis on vaja kahte õpetajat ja samuti abiõpetajat, kes aitaks mitte nii hästi riigikeelt valdavaid õpilasi. Kust saavad Narva koolid vajaliku keeleoskusega õpetajaid?

Koolijuhid kinnitavad justkui ühest suust, et see on keeruline. Kui õpetaja leitakse, on ta suure tõenäosusega sama kooli vilistlane. „Kõik probleemid meie koolis lahendame oma vilistlaste abiga. Oleme õpetajatele avatud, aga meile lihtsalt ei tulda,” räägib Pähklimäe kooli direktor Tatjana Zarutskihh. Kool vajab aga ka päris eestlasi, ent neid ei leita. „See pole mingi saladus, et tihti kasutatakse väljendit Narva Siber,” räägib direktor.

Zarutskihhi kooli hoolekogu soovib jätkata venekeelset õpet. Õpetajad peavad vastasel juhul tõenäoliseks õppekvaliteedi langust ning õpilasedki hoiavad vana korra poole. Samal ajal on direktor kindel: kui seadus näeb ette muudatusi, tuleb need teha.

Üks koolidest, mille puhul tekitab uus kord ehk teistest rohkemgi muresid, on Narva täiskasvanute kool. Pea pooled õppijatest on selles koolis õppimisest eemal olnud neli kuni 12 aastat. Paljud pole kunagi eesti keelt õppinudki. „See on kindlasti keerulisem juhtum. Peame tõsiselt mõtlema, et keegi hammasrataste vahele ei jääks,” räägib Käosaar. Kooli direktor tunnistab: teoreetiline plaan eesti keelele üleminekuks on tehtud, kuid seda saavutada on äärmiselt raske.

Järgmisel nädalal külastab ministeeriumi delegatsioon Tallinna koole, mis ei olnud nõus eestikeelsele õppele üle mine­ma. Kuuldu ja nähtu edastatakse ministrile juuni alguses. Pärast seda saab valitsus otsustada, kas ja mil moel koolidele erandid tehakse.

Eesti keel

Linn: valik

peab jääma

•• Kohtumistel osalenud Narva linnavolikogu juht Aleksandr Jefimov märkis, et eesti keelt tuleb Narva koolides õppida ning selles ei tohi kahtlusi olla. „Eesti keele kui õppeaine kvaliteeti tuleb tõsta, kuid kõik peamised õppeained peavad jääma õpetatavateks vene keeles,” rääkis ta ja lisas, et kui hoolekogud soovivad võimalust õppida vene keeles, peab selline võimalus olema tagatud.

•• Jefimov märkis, et kui valitsus peaks hoolekogude taotlustele ära ütlema, peab seda ka kuidagi motiveerima. „Seda oleks huvitav lugeda,” sõnas ta. „Loodan siiski, et kaine mõistus saab võimule ning seisukohad võetakse arvesse.”

Kas kohtusse minnakse,

pole veel teada

•• Kui erandeid ei kehtestata, jääb Jefimovi sõnul ainsaks võimaluseks kohtusse pöörduda. Kas seda tehakse, pole veel selge. „Seda on veel raske öelda. Loodan, et on võimalik leida kompromisse,” rääkis ta.

•• Kui tänavu küsitleti 233 Narva koolide abiturienti, oli ligi 92 protsenti neist on gümnaasiumiastme eesti õppekeelele üleviimise vastu.