Koolid kiidavad lõpetajaid edetabelikohast hoolimata
Teisipäeval avalikustatud riigieksamitulemuste võrdlustabeli arvude kõrval on õpetajatel ja koolide juhtkondadel teada reaalsed inimesed ja nende tulevik. Küsimus on, kui palju mõjutab edetabelikoht just nende enda edasiõppimisvõimalusi.
„Ma ütlen ainult need kohad, mille õpilased lõpuks valisid, mitte kõiki, kuhu nad sisse said,” teatab uhke klassijuhataja telefoni teises otsas ja hakkab ette lugema, kuidas 23 õpilasest 13 läksid Tallinna tehnikaülikooli, kaks Tartu ülikooli, üks Tallinna ülikooli (vahele pidevalt mainides, et ikka tasuta kohtadele), üks maaülikooli, kolm tervishoiu kõrgkooli ja veel üks kutset õppima.
„Kaks tükki valisid tasulise õppe,” viitab ta TTÜ-s õppima hakkavatele noortele. „Mitte just sellepärast, et nad ei oleks tasuta kohtadele sisse saanud, vaid üks tahtis õppida õigusteadust ja teine valis avaliku halduse, loobudes tasuta kohast Tartu ülikoolis.” Viimati nimetatu jäi TTÜ-s nii vähe riigieelarvelise koha joonest allapoole, et ehk on tal juba järgmisest semestrist võimalik tasuta õppida.
Ainult kaks õpilast olid arenguvestlusel jõudnud järelduseni, et nad võtavad aasta aega ja teevad tööd. „Nemad jätavad selle aasta vahele, nad lihtsalt ei suutnud endale eriala leida,” nentis klassijuhataja lootusega, et ehk nemad jätkavad õppimist aasta pärast.
Aasta pärast jälle
Teise gümnaasiumi õppealajuhataja teadis aga rääkida, et 21 koolilõpetajast sai tänavu kõrgkooli sisse kümme. „Osa poisse läks sõjaväkke ja järgmisel aastal on ehk neil ka rohkem võimalusi õppida, rahakotile väiksem koormus,” viitas ta 2013. aastal jõustuvale tasuta kõrghariduse lubadusele. „Kaks õpilast läks välismaale õppima – Hollandisse ja Austriasse.”
Kumbki eelmainitud kool ei kuulu äsja avalikustatud riigieksamitulemuste edetabelis isegi esimese saja hulka. Esimesena nimetatud õpetaja, enamiku oma õpilasi TTÜ-sse saatnud klassijuhataja Annely Raudsepp töötab 109. koha saanud Tallinna Kuristiku gümnaasiumis. Teine näide, oma kasvandikke Hollandisse ja Austriasse saatnud õppealajuhataja Monika Ellakvere aga Tallinna Liivalaia gümnaasiumis, mis on 230 kooli hulgas 190. kohal.
MINISTRI ARVAMUS
Varjamine ei vii kuhugi
Eile peetud pressikonverentsil ütles haridusminister Jaak Aaviksoo, et riigieksamite tulemuste avalikustamist ei maksa karta. „Tegemist ei ole ju kogu tõega. See on tõde selle kohta, mida ühed abituriendid ühel eksamil tegid. Järgmisel aastal võivad tulemused olla hoopis teised,” selgitas ta.
Kui aga kool leiab ennast kümme aastat järjest viimaste seast, tuleb seda Aaviksoo sõnul tõsiselt võtta. „Mitmete gümnaasiumide puhul tuleb mõelda, kas ikka tasub gümnaasiumiosaga jännata. Ehk tasuks panna energia ja raha põhikooliosasse ning jätta gümnaasiumihariduse andmine suurematele ja tugevamatele?”
Minister leiab, et heade tulemuste puhul on kõige määravam õpilaste tase.
„Meil on palju häid õpetajaid keskpärastes koolides ja neile ei tohiks me hinnangutes liiga teha,” ütles Aaviksoo ja kiitis ka vene õppekeelega koole. „Eks elus on ikka nii, et kui teele veeretatakse raskusi ning kui nendega hakkama saad, siis pärast oled tugevam. Vene kool integreerub järjest paremini.”
