Koolid küsivad vanemalt raha ka WC-paberi jaoks
Sellest, kuidas lapsevanemad rahapuuduses olevates lasteaedades oma jõududega remonti teevad, on Eesti Päevaleht juba varem kirjutanud. Septembrikuu lähenedes on hakanud õpilaste vanemate käest abi paluma ka pealinna koolid. Nii näiteks saatis Kadrioru saksa gümnaasiumi üks klassijuhataja kolmapäeval lapsevanematele e-kirja, milles palub hankida klassiruumi kappe, kuhu algklassilapsed võiks oma koolitarbed panna. Koolil selleks raha ei olevat.
Lapsevanem Kelly Grossthali sõnul on selliseid abipalveid tulnud koolist ka varem. Näiteks värviti juunis lapsevanemate abiga üle koolimaja teine korrus. Kuid vaja on olnud ka palju elementaarsemaid asju, näiteks tualettpaberit ja joomiseks pudelivett, sest kooli sõnul polnud kraanivesi lastele kasulik, rääkis Grossthal.
„Lapsevanemad on juba olukorraga leppinud – nad viivadki ja teevadki,” ütles Grossthal. „Nad ei teadvusta enam, et see on probleem.” Tema sõnul võib kooli abipalveid nimetada „soovituslikult kohustuslikeks”, sest kuigi otsesõnu midagi ei nõuta, on selge see, et laste heaolu nimel vanemad millestki ära ei ütle.
Nurisetakse, kuid toetatakse
Kadrioru saksa gümnaasiumi vastne direktor Imbi Viisma ütles aga, et klassidesse mõeldud kapid on olemas ja lapsevanematelt midagi ei nõuta. „Tegelikult läks õpetaja e-kiri väga ennatlikult välja,” ütles ta. Poolteist tundi pärast Eesti Päevalehe kõnet direktorile saatis klassijuhataja lapsevanematele ka vabanduskirja, milles teatab head uudist, et kapid on siiski olemas. Kuidas arusaamatus tekkida võis, Viisma öelda ei osanud.
Kindlasti pole aga Kadrioru saksa gümnaasium ainus pealinna kool, mis on vanemate rahakoti abiga üht-teist korda teinud. „Kus on midagi ripakile jäänud ja kellelgi ära anda, siis on Pääsküla gümnaasium selle ikka ära toonud,” rääkis Tallinna Pääsküla gümnaasiumi hoolekogu esimees Madis Arras. Nii värviti enne uue kooliaasta algust vanemate abiga kooli kantselei seinad üle ja pandi uus laminaatpõrand. „Kes tõi värvid-pintslid, kes tõi mehed pärast tööd peale ja raha selle eest ei nõudnud,” kirjeldas ta.
Arrase hinnangul on see osaliselt paratamatus – koolimaja on vana ja järgmise kolme aasta jooksul linn kapitaalremonti lubanud ei ole. Samal ajal ei ole tema sõnul kõik lapsevanemad sugugi nõus sellega, et toetamisel ei näi lõppu tulevat. „Kui torud lähevad katki ja küte läheb ära, siis muidugi nurisetakse, kuid tehakse korda,” rääkis Arras.
„Lapsed ei peaks kannatama selle pärast, et linn ei oska raha lugeda,” märkis kahe lapse ema Meelika Kiilmaa. Näiteks peab ta maksma peale noorema lapse 700-kroonise lasteaiakoha kuutasu sada krooni tualettpaberi ja muu hädavajaliku eest.
Kommentaar
Leini Jürisaar, Tallinna haridusameti info peaspetsialist
On meeldiv tõdeda, et ka praegustel rasketel aegadel leidub palju toredaid vanemaid, kes on nõus lasteaedadele ja koolidele oma abikätt pakkuma. Enamasti on lapsevanemad olnud väga abivalmid, vabatahtlik tegutsemine areneb meie ühiskonnas üha enam ja see on kodanikuühiskonnas täiesti loomulik nähtus. Küll aga oleme endiselt kõigutamatul seisukohal, et abi saab olla vaid vabatahtlik ning kui vanemal puudub võimalus või tahe, ei peaks ta seda kindlasti tegema.
Tegelikult on linn koolide ja lasteaedade kordategemiseks teinud väga palju. Nüüdseks on täielikult renoveeritud juba 45 üldhariduskooli. Meil on veel kaheksa koolimaja, mis on täisremondi ootel, kuid ka nendes majades on olemas kõik vajalik õppetöö normaalseks toimumiseks.
Võrreldes Tallinna koolide üldist õpikeskkonna taset teiste Euroopa riikidega ei ole Tallinnal midagi häbeneda, sest me oleme kahtlemata selles osas ühed edukamad.
