Koolid tahavad andekate õpilaste harimiseks rohkem raha saada
Kuivõrd sügisel jätkub riigikogus uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu menetlemine, pöördusid Tallinna reaalkool ning Hugo Treffneri gümnaasium haridusministeeriumi poole ettepanekuga panna seaduses täpsemalt paika andekus haridusliku erivajadusena. Koolid soovivad, et seaduses oleks ära toodud ka andekate õppe rahastamise kriteeriumid.
Reaalkooli direktor Gunnar Polma märkis, et tegu pole ühe või kahe kooli taotlusega: „Me näeme, et andekad õpilased vajavad lisatuge nagu ka teised erivajadustega õpilased.”
Polma sõnul peaks andekatele õpilastele olema tagatud lisaõppe võimalused. „Õpetajad tegelevad nende õpilastega niikuinii, kuid lisatundide tasu peaks olema kajastatud ka kooli eelarves,” rääkis ta. Ministeeriumi saadetud ettepaneku kohaselt peetaks andekaks neid õpilasi, kes saavutavad maakondlikel aineolümpiaadidel üle keskmise tulemuse.
Reaalkooli pöördumist toetanud Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer märkis, et koolid peavad ise leidma raha andekate noortega tegelemiseks. „Meil on olemas pikapäevarühmad ja eripedagoogid, nii et mõnes mõttes on nõrgem pool praegu oluliselt paremini rahaga kaetud kui andekamad,” rääkis ta.
Lisatunnid ohtlikud?
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu menetleb riigikogus kultuurikomisjon. Komisjoni esimehe Peeter Kreitzbergi sõ-nul on erivajaduse ja ka andekuse teemat komisjonis korduvalt arutatud. Kultuurikomisjoni aseesimehe ja endise haridusministri Mailis Repsi sõnul on andekuse seaduses käsitlemist komisjon arutanud üle kümne korra. „Komisjoni liikmete arvamused on antud küsimuses läinud lahku. Mõned liikmed kardavad, et andekuse eest lisaraha maksmine läheb massiliseks ja seda võidakse kuritarvitada,” rääkis Reps.
Kreitzberg ei pea reaalkooli direktori ettepanekut siduda andekuse määramine olümpiaadidega kõige mõistlikumaks variandiks. „Olümpiaadi heade tulemuste taga on tihti metsik töö ja soov häid tulemusi saada,” ütles ta. Samuti on Kreitzbergi sõnul küsitav lisatundide organiseerimine andekatele õpilastele. „Väga tihti nullitakse lisatundidega laste õpihuvi sootuks. Andekus on asi, mis tahab puhkust, see pole pidev eesmärgipärane treenimine.” Kreitzbergi sõnul on vara öelda, kuidas uus seadus hakkab andekust koolisüsteemis käsitlema. „Enne on vaja selgeks teha, kuidas andekust selgeks teha,” märkis ta.
Mailis Repsi sõnul pöördus komisjoni poole ka Tartu ülikooli teaduskool, mis soovis koolidele eraldatava pearaha suurendamist 50 protsendi võrra andekate laste puhul.
Haridusministri nõunik Toomas Kalmus märkis, et ministeerium peab andekate õpilaste toetamist väga oluliseks. Nii on seaduse eelnõus sätestatud kohustus, et igas koolis moodustab direktor meeskonna hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks. „Selle meeskonna ülesandeks on tegeleda ka andekatele õpilastele võimalikult sobiliku õppekorralduse leidmisega,” märkis Kalmus.
Andekaid peab varakult märkama
•• Praegu finantseerib riik andekate laste lisaharidust ennekõike Tartu ülikooli teaduskooli kaudu. Selle juhi Viire Sepa sõnul kõik andekad aga teaduskooli ei jõua.
•• „On ülimalt oluline, et töö andekate lastega toimuks ka kodukoha lähedal. Praegu on tekkinud olukord, kus lahjaks aetud õppekava ei rahulda paljusid võimekaid õpilasi,” märkis Sepp. Tema sõnul oleks mõistlik lahendus koostada võimekamatest lastest õpperühmad, sellist õpetaja lisatööd peaks ka tasustama.
•• Sepa sõnul on ettepanekul selgitada andekamad lapsed välja olümpiaadide tulemuste põhjal selged puudujäägid: „Päris kõigile võistlusmoment ei sobi. See paneb õpilased kitsastesse ajalistesse raamidesse ning pole kõigile loomupärane,” ütles ta.
•• Sepp märkis, et koolikeskkond enamasti andekaid lapsi ei stimuleeri. „Näeme väga tihti, et andekatel lastel hakkab juba kooliteed alustades igav. Nad õpivad laisklema ja neist saavad tihti ka korrarikkujad,” rääkis ta.
