Koolidirektor: Eesti koolides ei ole autoritaarset juhtimist
Tartu ülikooli hariduskorralduse lektor Jüri Ginter saatis nii haridusministeeriumile kui ka riigikogu kultuurikomisjonile avaliku kirja, milles soovitab vältida ainult Eestile omaseid probleeme hariduskorralduses.
Eestile ainuomaseks probleemiks nimetab Ginter koolide autoritaarset juhtimist. Ginteri seisukohti kommenteerinud Kopli kunstigümnaasiumi direktor Märt Sults leiab aga, et Eesti koolides ei ole autoritaarset juhtimist.
Koolide autoritaarse juhtimissüsteemiga ei ole nõus ka Tallinna Nõmme gümnaasiumi direktor Riho Uulma. „Minu seisukoht on, et ega see tõele küll ei vasta,“ ei näe ta Eesti koolide juhtimises sellist probleemi.
Pigem ühtib Uulma arvamus Märt Sultsiga ning ta leiab samuti, et direktori õigusi võib nimetada hoopis kohustusteks. Ginteri toodud näiteid koolijuhtide liigse võimu kohta kommenteerides leidis Uulma, et õppekava kinnitab siiski õppenõukogu, mitte direktor ainuisikuliselt ning töölepingu sõlmimiseks puudub koolides personalitöötaja.
Võimu hajutamise poolt Uulma ei ole, kuna tema sõnul toimib kollektiiv siseregulatsioonina ning kui õpetajad direktorit ei toeta, siis pikalt ta oma tööd säilitada ei saa. „Kindlasti on olukordi, kus direktor ei pea alati õpetajaskonnale meeldima, kuid kool ei saa ka vastuolus toimida,“ kinnitas Uulma ja lisas, et kool on nagu laev, milles peab olema meeskond.
Kogukonna ja kooli eraldumise probleemi Nõmme gümnaasiumi direktor vähemalt oma piirkonnas küll ei näe. „Siin ei saa kõne alla tulla mingi trafaretne teeninduspiirkond,“ sõnas ta, öeldes, et nõmmekatel on küll oma kool, kuid õpilasi tuleb ka kaugemalt ning see on ainult positiivne.
„Tallinna teeninduspiirkond on põhimõtteliselt Tallinn, küsimus on pigem õpilaste täitumises. /…/ Ma ei saa öelda, et piirkonnata kool on eelistatud, siin tuleb lahti seletada küsimus, miks õpilane ei taha minna oma piirkonna kooli,“ selgitas ta.
Ettepanek kehtestada koolides üldnorm ning tingimused teistsuguste lahenduste kasutamiseks, nt mängimine tunni pikkuse või koduse töö osakaaluga, ei leia samuti Uulmalt suurt poolehoidu.
„Ma näen ohtu liigses vabaduses. Tänapäeval inimesed liiguvad ning kooli vahetades tekib olukord, kus ühes koolis on selline variant ja teises ei ole. Kooli vahetamine on nii võimatu,“ arutles ta.
Uulma sõnul peab siiski olema riiklik õppekava, mis on igal pool enam-vähem sama, koolile peab jääma vabadus lisadega omanäolisust tekitada. „Ma ei ole uuenduste vastu, aga põhi peab jääma samaks,“ lausus Uulma. „Riiklik õppekava peab olema reglementeeritud.“
