Koolidirektor: õpilastel napib lugemisoskust

Nõo reaalgümnaasiumi direktori Jaanus Järveoja sõnul on matemaatika eksami tulemused vastuolulised, kuna palju on nii väga häid kui ka päris hal­bu tulemusi.

 •• Kuidas hindate reaalainete riigieksamite tulemusi sel aastal? Läbikukkujate protsent oli neis üks kõrgemaid.

Tõsi. Keemia eksamil saadi sel aastal punkte vähem ja õpetajate sõnul võis mõjutada see, et tekstid olid ebastandardselt sõnastatud. Olen tunnetanud, et ka matemaatika ja füüsika eksamil jääb tulemus sageli funktsionaalse lugemisoskuse taha – ei saada ülesandest õigesti aru. Õpilaste lugemisoskus on nõrgemaks jäänud ja see hakkab ka reaalainetes segama.

•• Kust see lugemise ja arusaamise puudujääk siis tuleb?

Eks see arvutiajastust peale hakkab, kui tekstid on teistsugused ja ei toeta funktsionaalset lugemisoskust. Ei tahaks kogu vastutust tehnika progressi peale panna, aga oma osa sellel on.

•• Aga kui vaatame ka matemaatikat ja füüsikat, siis eriti esimeses oli päris palju läbikukkujaid.

Matemaatikas on tulemused kuidagi vastuolulised. Suhteliselt palju on saja punkti tulemusi, suhteliselt palju oli ka läbikukkujaid. Matemaatikaõpetajana ei saa ma hästi aru, kuidas sellisel eksamil saab läbi kukkuda. Eks kõigi ainete puhul on aega üsna vähe – eksamid on päris mahukad –, aga see ei tohiks olla takistuseks läbisaamisele. Mulle oli just see suu­rimaid üllatusi, et matemaatikas oli nii palju läbikukkujaid.

•• See, et koguni 81 eksaminandi sai matemaatikas maksimumi, teid samavõrra ei üllata?

See on kindlasti positiivne, aga ei üllata. Matemaatika eksam oli varasemate aastatega võrreldes natuke lihtsam. Võib-olla mängib rolli, et see muutub õige pea kohustuslikuks ega tahetud ülesannetega üle pingutada.

•• Mida see õpilaste kohta räägib, et saadakse kõrvuti palju halbu ja palju häid tulemusi?

Päris palju on õpilasi, kes suudavad hindele kolm või neli ära õppida ühe teema. Kui tuleb aga töö rohkem kui ühe teema peale, nagu on riigieksam, tekib märksa rohkem neid, kel tekivad probleemid. Ühel osal õpilastest tervikpilti ei tekigi.

•• Ometi valitakse matemaatikat päris palju, tänavugi tegi seda riigieksamit ligi 4500 õpilast.

Nende koolide kohta, kus matemaatikat süvendatult ei õpetata, ei oska öelda, miks seda ainet eksamiks valitakse. Reaalainetes on iga teema teistega suhteliselt rohkem seotud. Mõni õpetaja võib küll vastu vaielda, aga näiteks bioloogias võib üks teema olla küllaltki iseseisev, aga kui jääd reaalaines näiteks võrranditega hätta, ei ole mõtet rääkida ka tõenäosusteooriast.

•• Kas reaalainete tähtsuse rõhutamine viimasel ajal on juba mingeid tulemusi andnud või ei tasu selle mõju veel otsida?

Matemaatikuna toetun arvudele. Meil Nõo reaalgümnaasiumis käis eelmisel aastal katsetel 200 õpilast, sel aastal aga 230. Pole küll väga suur muutus, aga osalt võib see tõesti olla selle tulemus, et päris palju on räägitud reaalainete õppimisest. Mida rohkem on asjaga tegelejaid, seda tõenäosemalt leiame pärlid üles. Püramiidi baasi laiendamine on igal alal väga oluline.

•• Kas suurem huvi reaalainete vastu võib peagi kaasa tuua ka eksamitulemuste paranemise?

Ma arvan küll, et üldine tase peaks tõusma. Võib-olla on tulevane kohustuslik matemaatika eksam see, mis üldist taset tõstab. Kui kõik õpilased on kas või kohustusliku eksami tõttu motiveeritumad matemaatikat õppi­ma, siis mõned tugevamad klassis saavad selle võrra paremini areneda.

Riigieksamid

Õppeaine ja keskmine tulemus:

•• saksa keel     78,0

•• vene keel võõrkeelena 75,9

•• prantsuse keel     72,4

•• inglise keel     69,3

•• ajalugu      65,6

•• ühiskonnaõpetus      64,0

•• füüsika     63,9

•• vene keel (kirjand)     59,7

•• keemia     59,5

•• geograafia    59,3

•• bioloogia     59,2

•• eesti keel (kirjand)     58,6

•• matemaatika     58,4

•• eesti keel teise keelena     57,6