Ei koolijuhid ise, õpetajad, õpilased ega ka õiguskantsler ei poolda ideed, et koolijuhtidele võiks anda õiguse trahve välja kirjutada. „Ei kipu toetama,” tõdes Eesti koolijuhtide ühenduse esimees, Tallinna inglise kolledži direktor Toomas Kruusimägi.

Kruusimäe sõnul on küll üksikuid koolijuhte, kes trahvimisõigust sooviksid, kuid üldine seisukoht on siiski eitav. „See ei likvideeri probleemi,” leidis Kruusimägi, „ega annaks ka koolijuhile rohkem autoriteeti, nagu oli idee välja käijate arvamus.” Tallinna teeninduskooli direktor Meeli Kaldma kinnitas sama seisukohta kutsekoolide poolt.

Tooks paksu pahandust

Eile arutati Tõnis Lukase soovi – anda koolidirektoritele õigus määrata korrarikkujatele trahvi – õiguskantsleri juures peetud ümarlaual.

Ümarlaua lõpuks jäid haridusministeeriumi esindajad oma mõttega päris üksi. Justiitsminis­teeriumi esindajad tõid esile, et on läbi mõtlemata, mis saaks siis, kui ka õpilased hakkaksid õpetaja vastu massiliselt avaldusi andma, ja kuidas mõjuks kooli sisekliimale, kui direktor teeks otsuse õpetaja kahjuks. Sotsiaalministeerium peab samuti vajalikuks pigem tegelda lastevanemate ja koolide koostöö tõhustamisega.

Psühhiaatrite seltsi, lastekaitse liidu, lastevanemate liidu, UNICEF-i, õpetajate ja õpilaste esindajad ning õiguskantsler olid kõik ühisel arvamusel, et trahvimine tooks koolisüsteemi juurde vaid paksu pahandust. Mainiti, et direktor ei ole oma koolis menetluse korraldamiseks erapooletu. Käitumishäiretega lapsed vajaksid aga eraldi õppeasutusi.