Koolijuhid peavad holokaustipäeva tähistamist ületähtsustamiseks
Prantsuse lütseumi direktor Lauri Leesi ütles Eesti Päevalehele, et tal pole midagi selle vastu, kui kogu Eesti holokausti- päeva tähistab, kuid oma koolis ta sel päeval õpilastele aktusi korraldama ei hakka.
“Olen seda meelt, et ühiskonnaõpetuse raames peab koolides holokaustist kindlasti rääkima, aga mitte teises-kolmandas klassis, vaid siis, kui inimene sellest juba aru saab,” ütles Leesi. “Tervet kooli ma saali küll ei hakka üles rivistama. Selliseid sõnu nagu holokaust, bolševism ja fašism on seitsmeaastasele lapsele ikka vara veel öelda.”
Leesi sõnul allub ta haridusministeeriumi korraldusele ning tähistab koolis kindlasti 27. jaanuaril holokaustipäeva, kuid mil moel, pole veel otsustatud.
“Kui ülevalt tuleb mulle käsk, kuidas teha, siis minu asi on ainult kuuletuda,” sõnas Leesi. “Aga ma isiklikult ei pea seda vajalikuks, kuna ma küll ei tea meie kooli lõpetajat, kes ei tea, mis on holokaust.”
Oma rahvus tähtsam. Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer ütles, et mõnda ajaloosündmust ei tohi üle tähtsustada ja Eesti ei tohiks holokausti esile tõsta oma rahvusele olulisematest sündmustest.
“Mis on holokaustipäeva tähistamise eesmärk?” küsis Ojaveer. “Eesti rahvas ei tohi unustada seda, kui palju ja millist mõju on avaldanud rahva säilimisele ja rahvuslusele need kuriteod, mida on eesti rahvaga toime pandud, ja eelkõige peaks just nende kuritegude mälestamine olema meile kõige olulisem.”
Kuidas treffneristid holokausti mälestavad, pole veel otsustatud.
“Suure miitingu korraldamisel ei näe ma mõtet,” lausus Ojaveer. “Aga me peame seda õpetajatega ja võib-olla ka õpilastega arutama, ja mul on väga hea meel selle üle, et haridusministeerium jättis koolidele vabad käed ise otsustada.”
Ülevõimendatud. Pärnu Koidula gümnaasiumi direktor Rein Eglon ütles, et holokaust ei ole selline sündmus, mida eesti rahvas peaks tähistama.
“Võimendatakse üle kõike seda, mis on teiste rahvustega seotud, ja alahinnatakse meie enda kannatustega seotut,” ütles Eglon. “Vene vägivald eesti rahva kallal – kõigi nende küüditamiste ja repressioonidega – oli palju hullemgi. Meie jaoks on holokaust küllaltki võõras teema, kuigi rahvusvahelises mastaabis võib-olla ma ütlen jälle halvasti, kui nii räägin.”
