Koolijütsid leidsid Eestist esimest korda puuvõõriku
Kolmeteistaastane Märt Martens ja temast kaks aastat noorem vend Ott sattusid juuli keskpaigas Tartumaal Meerapalu küla lähedal vahtra otsas turnides kummalisele taimele, milles botaanikud tundsid hiljem ära Eestis seni leidmata puuvõõriku.
Botaanik Toomas Kukk märkis, et meie mail ülimalt haruldane puuvõõrik on mitmeaastane igihaljas ning nahksete lehtedega parasiittaim, mis kasvab muidu peamiselt soojema kliimaga Lääne- ja Kesk-Euroopa maades. “Viimastel aastatel on puuvõõrik hakanud ulatuslikumalt levima Poolas ja Leedus, kuid Eestis pole seni veel ühtegi selle liigi tõendatud leidu olnud,” tähendas Kukk, kelle sõnul tuleb nüüd jälgida, kas taim ka läbi külma talve kevadeni vastu peab.
Parasiittaim
“Puuvõõrik kinnitub okstele ning saab kogu eluks vajaliku vee ja toitaineid puult, ise midagi vastu andmata,” kirjeldas Kukk keraja vormiga taime, mis jääb uustulnukana ootama Eestis esinevate taimeliikide loetellu kandmist. “Puuvõõriku seemned levivad puult puule lindude väljaheidetega ning ilmselt on ka see taim alguse saanud mõne rändlinnu kohale toodud seemnest.”
Vahur Kala, kelle koduõuel sirguva vahtra otsas rohelist tuulepesa meenutav puuvõõrik leiti, ütles, et mitme meetri kõrgusel asuv taim on neljaharuline ja umbes poolemeetrise läbi-mõõduga. “Ilmselt on see ikka sel aastal sinna kasvanud, sest muidu oleksin ma ise seda kevadel raagus puu otsas märganud,” rääkis Kala. “Kui mu õde poleks ühte oksa sellest Tartu botaanikaaeda määramiseks viinud, ei teakski me, et tegemist on täiesti uue taimeliigiga Eestis.”
Puuvõõrik
•• Puuvõõrik kasvab parasiittaimena laialehistel lehtpuudel vaid soojemas kliimas.
•• Lõuna- ja ka Põhja-Ameerikas on puuvõõrik tuntud kui püha puu ning neid kasutatakse mõnikord nagu meil jõulukuuske, sest taim kasvab pärjakujuliseks.
•• Kuivatatud puuvõõrikust valmistatud droog on tugeva ravitoimega ning seda kasutatakse paljude haiguste korral. Saksa folklooris annab puuvõõrik võime vaime näha ja paneb vaimud rääkima. Armunutele pidavat puu-võõriku all kohtumine aga igavest õnne tooma.
•• Ammustel aegadel riputati puuvõõrikut tubadesse kurjade vaimude peletamiseks.
•• Kuid kuninganna Victoria ajal kasutati Inglismaal puuvõõrikut ukse kohal ning toonane ülimalt ontlik seltskonnaetikett sai jõulude ajal juurde kelmika pügala: need, kelle pea kohal puu-võõrik rippus, tohtisid omavahel suudelda.
