Koolipoiss leidis kartulite vahelt rahapaja
"Seal oli viie riigi raha," teab Kajar täpselt. "Panime rahad ämbri sisse ja uurisime neid. Oli Taani ja Poola ja Rootsi raha. 1560. aasta rahad. Sellised õhukesed ja ega nad enam hõbedaselt küll ei läigi. Eks neid kolme kilo jagu võis olla," arvab õnnelik leidja.
Teadaolevalt Saaremaa suurim aardeleid, enam kui tuhat rohkem kui 400aastast hõbemünti, tuli laupäeval välja Tõrise külas Jaanimatsi talu kartulipõllult. Mündid olid peidetud kastrulitaolisesse vasest pütti. Püti peal oli üsna hästi säilinud nahast kukkur. Samuti münte tulvil.
Kaks liitrit münte
Münte ei ole veel täpselt kokku loetud. Leidjad viisid need Saaremaa Muuseumi. Direktor Endel Püüa sõnul on münte kahe liitri jagu. "Kindlasti üle tuhande, aga võib-olla ka mitu tuhat. Esialgu tundub, et rahad on pärit 16. sajandi teisest poolest. Näiteks oli pajas 1582. aastast pärit Riia solidus."
Püüa ei osanud nimetada aardeleiu väärtust, kuid asjatundjate sõnul võib see küündida miljoni kroonini.
Esialgse oletuse kohaselt maeti mündid maasse Liivi sõja ajal või vahetult selle järel. Ajaloomuuseumi numismaatiku Ivar Leimuse sõnul pärinebki suur osa aardeleide just sellest ajast. "Raha on maetud igal ajal. 9. sajandist alates nõukogude ajani välja. Liivi sõda oli aga eriline. Palju inimesi hukkus. Maetud aarded jäidki välja kaevamata."
Õnnelik juhus
Mündiaarde leidmisel oli oma osa õnnelikul juhusel. Vähemalt 42 aastat kartulipõlluna kasutatud maalapil oli viimastel aastatel traktoriga kartuleid võetud. "Seekord võeti käsitsi," on Püüa rõõmus. "Kui rootor oleks põllust üle käinud, oleks mündid mööda põldu laiali."
Viimane suurem aardeleid Saaremaal oli kümmekond aastat tagasi, kui Karja kihelkonnas tuli kasvuhoonet ehitades välja rahapada, milles oli 495 münti. Tookord sai leidja leiutasuks 500 rubla.
Kui suur tasu ootab leidjat praegu, ei tea keegi. Kajar arvab, et küllap jagab ta raha sõbraga pooleks.
Esialgu on leidjate saagiks vaid kartulid. "Hea saak. Kenad suured kartulid," ütleb aardeleidja.
Anti NAULAINEN
