Koolireform lööb uppi pealinna koolivõrgu korrastamise plaanid
Riigikogus menetluses olev põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, mille kohaselt lahutatakse alates 2012/13. õppeaastast põhikoolid ja gümnaasiumid, lööb uppi Tallinna volikogu 2003. aastal koostatud munitsipaalkoolide võrgu korrastamise kava aastani 2013.
Kava juhtmotiivideks on koolide ümberorganiseerimine, ühendamine ja kaotamine, lisaks lasteaedade-algkoolide kohandamine lasteaedadeks. Seni on plaane järjepanu ellu viidud, ent uue eelnõu tõtu on edasised ümberkorraldused sattunud löögi alla.
Nii oli näiteks veel aasta alguses päevakorras Karjamaa gümnaasiumi ja Pelguranna põhikooli ühendamine, mille tagajärjel oleks Pelguranna kool sootuks kinni pandud. Koolijuhtide ootamatuseks lükati vastav plaan aga määramata ajaks edasi, välistamata võimalust, et koolide ühendamist ei toimugi.
„Me olime juba kõik ettevalmistused teinud ja uute õpilaste vastuvõtmiseks täiesti valmis,” selgitas Karjamaa gümnaasiumi direktor Anna Krõlova. Veebruari lõpus, kui ajakirjanik sama küsimusega kooli esindajate poole pöördus, kurtis direktori asetäitja Ilona Jakovlev, et praegu pole neil vähimatki teavet, kas koolide ühendamine toimub või mitte. „Nüüd jäigi kogu plaan ootamatult soiku,” nentis Krõlova.
Pelguranna põhikooli direktor Galina Ivanova ei varjanud samal ajal rõõmu kooli püsimajäämise üle. „Loomulikult on see positiivne,” kinnitas ta. „Õpetajatele jääb alles nende töö, koolil on võimalus edasi areneda, lapsed ei pea hakkama kodust kaugel õppimas käima.”
Haridusameti juhataja Andres Pajula jäi eile kidakeelseks küsimuse peale, kas koolide ühendamise plaani äkiline peatumine oli tingitud uuest eelnõust. „Ütleme nii, et amet ei suutnud vastavat plaani piisavalt põhjendada,” teatas ta lõpuks. Haridusameti info peaspetsialist Leini Jürisaar lisas, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse uue eelnõu tõttu on koolivõrgu korrastamise kava ülevaatamine juba alanud, kuid praegu on veel vara anda ülevaadet selle kohta, milliseid muudatusi teha plaanitakse.
„Konkreetsetest plaanidest saab rääkida pärast eelnõu vastuvõtmist, sest ühtegi seadust pole vastu võetud just sellisena, nagu eelnõu seda kajastab,” selgitas Jürisaar. Spetsialist märkis veel, et sel nädalal kohtuvad haridusameti esindajad ja koolijuhid, et arutada, mida uue eelnõu vastuvõtmine pealinna hariduselus kaasa tooks.
Ministeerium: tore, et pealinn valmistub
** Haridus- ja teadusministeeriumi kõneisik Asso Ladva kinnitas Päevalehele, et linnapoolsed ettevalmistused seoses põhikooli ja gümnaasiumiseaduse uue eelnõuga on igati positiivsed.
** „On tervitatav, et Tallinna linn on asunud juba arutama, milline võiks pealinna koolivõrk välja näha kolme aasta pärast, mil gümnaasiumid ja põhikoolid peaksid töötama iseseisvate õppeasutustena,” märkis ta.
** Ladva sõnul ei ole ministeerium Tallinna koolivõrgu korrastamise kavaga kursis. „Haridus- ja teadusministeeriumiga ei ole Tallinna linn sel teemal ühendust võtnud, seega puudub ka ministeeriumil teadmine, milline on Tallinna linna koolivõrgu korrastamise kava,” selgitas ta ja lisas, et eeldatavasti lähtub Tallinna linn oma koolivõrgu korraldamisel just kavandatavast põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatusest.
** „Tallinna linnas tuleb ka kokku leppida, mitu niinimetatud puhast gümnaasiumi ja mitu põhikooli seal kolme aasta pärast töötab, kus nad peaksid asuma jne, sest vastavalt kehtivale seadusele kuulub koolivõrgu korrastamine kohaliku omavalitsuse pädevusse,” tähendas Ladva.
