Koolist põhjuseta puudujaid ootab kuni 12 000 kroonine trahv
Riigikogus oli täna teisel lugemisel põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, mis paneb varasemast suuremat rõhku koolikohustuse täitmisele.
Muuhulgas lubab seadus määrata rahatrahvi kas koolikohustust mittetäitva või põhjuseta puuduva lapse vanematele. Riigikontrolli andmetel puudutab selline seadusemuudatus praegu umbes 3100 kuni 18-aastast noort, kes pole ühegi kooli nimekirjas või teevad palju poppi.
Uue seaduse järgi on koolikohustuslikud kõik kuni 18-aastased lapsed ja kui nad pole selles vanuses ühegi kooli hingekirjas, ongi õigus trahvi määrata. Trahvi määrata tohib ka siis, kui õpilane on ühe õppeveerandi jooksul põhjendamata puudunud rohkem kui 20 protsendist õppetundidest.
.Kool tohib trahvi määrata kuni 200 trahviühiku ehk 12 000 krooni ulatuses.
Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse muudatus pöörab koolikohustuse täitmise tõhustamisele suurt tähelepanu, kuna riigikontrolli 2007. aasta audit näitab, et koolist põhjuseta puudujaid on palju ja riigil pole ülevaadet koolikohustuse täitmisest. Ligikaudu 2% õpilastest ehk ligi 3100 last puuduvad koolist põhjendamata enam kui 20% tundidest.
Riigikontrolli audit osutab, et koolikohustuse täitmise parandamiseks rakendatavate meetmete kasutamine on kasvanud, kuid see pole koolikohustuse täitmise näitajaid parandanud. Mõistagi sätestab uus põhikooli-ja gümnaasiumiseadus teisigi koolikohustuse täitmist edendavaid meetmeid peale rahatrahvi.
Kool saab lapsele koostada kas individuaalse õppekava, määrata talle tugiisiku või suunata lapse pikapäevarühma. Samuti saab laose suunata sotsiaalpedagoogi, koolipsühholoogi või muu tugispetsialisti juurde või saata ta käitumisprobleemidega või kasvatusraskustega õpilaste klassi.
Loomulikult jäävad kooli mõjutusarsenali ka vestlused, noomitus, tunnist väljasaatmine ja lapse kooli jaoks kasulikule tööle suunamine. Endiselt saab ka last jätta pärast tunde ja eemaldada ta õppetööst.
