Koolitaja: eestlased ei oska enda loodud võimalusi ära kasutada
„Situatsioon pole lootusetu auditooriumi poole pealt, kuid probleem on selles, et me ei jõua nende inimesteni, kelleni me tahaks jõuda,“ rääkis Toomsalu.
Ettevõtja on tema sõnul praegu nagu sundolukorras ning pärast majanduskriisi on ta pidanud vaeva nägema, et ettevõtet elus hoida ning sellistele asjadele nagu tootearendus ja investeerimine, pole olnud võimalik mõeldagi.
„Kui tootearendussuutlikud inimesed hakkavad ettevõttest eraldumise mõtteid mõlgutama, siis on ettevõtjal ainuvõimalus neid paralüseerida. Pärast sellist kogemust hakkavad tootearendusinimesed otsima individuaalseid investeerimisvõimalusi, kuid ettevõtte juhtkond ütleb, et ajagem ikka oma rida ja ärgem tegelegem isetegevusega,“ rääkis Toomsalu.
Toomsalu sõnul on üks teine peamine küsimus, miks konverentside korraldamine lõpetatakse, omavalitsuste ja ettevõtluse katuseorganisatsioonide ebapädevus.
„Kuni nad vaatavad ettevõtluse genereerimise alast tegevust kui häirivat faktorit, siis pole lootust jõuda nende inimesteni, kelleni me jõuda tahame,“ lisas ta.
„Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) jagab maksumaksja raha ja kriteeriumiks on majanduslik tasuvus. See on nagu Isemajandav Eesti 20 aastat hiljem, et kõik, mis on parem kui 0 protsendiline kasum, on hea,“ rääkis Toomsalu.
„See on samasugune sotsiaalne ettevõtlus nagu Savisaare bussisaatjad. Kui sa oled äris, siis ainult kasumist ei piisa. Pead vaatama, kus kohast algab jätkusuutlikkus rahvusvahelises plaanis, et kas see algab 27 või 47 protsendilisest kasumimarginaalist,“ lisas ta.
Ideed ei osata hinnata
Kui ettevõtluseks ideid isegi on, siis puudub Toomsalu hinnangul Eestis oskus ja võimekus idee realiseerimise variantide kohta infot saada ning neid võimalusi mõõta.
„Ettevõtjal või ettevõtlusega alustajal puudub koht, kuhu ta ideega läheks ning saaks seda arutaks, et kas on ikkagi tegemist hea idee. Kas see on konkurentsivõimeline või mitte,“ kõneles Toomsalu.
„Kuskil ei saa mõõta, kas on see idee on millekski hea ja kui selgub, et ei ole hea, siis saaks hädapidurit tõmmata. Kui aga on hea, siis peaks olema võimalus välja selgitada, et kui hea ta ikkagi on. Kas on piisavalt hea koduturu jaoks või on lootust, et see on piisavalt hea, et võõral turul kasumit teenida?“ jätkas ta.
„Eestil on tegelikult tohutuid konkurentsieeliseid. Kogu aeg paistab Eesti rahvusvaheliselt selles osas silma. Alates IT-sektorist, maksusüsteemist, finantssektori kvaliteedist, kuid eestlased ise on viletsad neid oma võimalusi kasutama,“ arvas Toomsalu.
Tööandjate manifest teeb tuska
Toomsalu rääkis, et kolm-neli aastat tagasi mõtles ta kompanjonidega, et läheneks ettevõtlustemaatikale rohujuure tasandilt ning hakkaks üle Eesti tootearendusest rääkima.
„Maal on konverentside korraldamine teistmoodi asi. Kui on üle kümne ettekandja ning auditooriumis on 15-20 inimest, siis on ju veidi mage. Kohal on seltskond alates käpikukudujatest memmedest ja lusikavoolijatest taatidest, kuni maailmavallutuslike mõtetega interneti sinilinnu püüdjateni välja,“ lisas ta.
Toomsalu sõnul on iga üritus ajastatud mingile aktuaalsele probleemile ja küsimusele. „Meie praegune jutt on väga aktuaalne seoses tööandjate manifestiga,“ avaldas ta septembri viimasel nädalavahetusel Olustveres toimuva konverentsi eel.
„Poliitikud on seoses lähenevate valimistega end puht populistlikult tööandjatega vastandanud,“ arvas Toomsalu ning lisas, et kui valimised oleksid kaugemal tulevikus, siis vaevalt parteid suudaksid kiusatusele vastu panna, kuna tööandjad rahastavad erakondi ning poliitikud ei käituks nendega nii ülbelt.
