Eelmisel kevadel Keskerakonda astunud skulptor Tauno Kangro galerii soodne rendileping Tallinna vanalinnas hakkab lõppema ning kuna Kangro pole seni täitnud nõuet investeerida maja remonti üle kahe miljoni krooni, võib aasta lõpus skulptorit oodata kolimine.

Vanalinnas skulptuuristuudiot pidava Kangro käsutuses on praegu terve Uus 20 maja, mille valdajaks ta on saanud tänu mitmele linnaga sõlmitud lepingule. Ateljee internetilehel reklaamib Kangro muu hulgas võimalust võtta osa aktistuudiost, kus osaleb kogemustega modell, ning lõõgastuda kaminasaalis ja võlvgaleriis.

Maja esimesel korrusel asub kuuetoaline ja 283-ruutmeetrine korter. Selle on Kangro muutnud ateljeeks, pakkudes muu hulgas seal külalistele küünlavalgel head kohvi. Üürilepingu korteri saamiseks allkirjastas Kangro linnaga 2004. aastal. Leping lõpeb 2009. aastal. Ulatusliku pinna eest maksab Kangro linnale iga kuu 849 krooni ja 30 senti.

Teisel korrusel asuva hiigelpinna sai Kangro linnalt kasutamiseks aga juba 2002. aasta viimasel päeval. Ka see leping sõlmiti viieks aastaks ning täht- aeg kukub juba tänavu detsembris. Seejärel on kesklinna valitsusel valida, mida pinnaga edasi teha. Võimalik on pikendada lepingut tähtajaliselt või tähtajatult või lõpetada leping ning panna magus pind näiteks avaliku enampakkumise korras müügile. Kas see võiks olla põhjus, miks Kangro poliitikuks hakkas? Kangro kinnitab, et tema parteisse astumine ei ole kuidagi seotud Tallinna vanalinna rendilepingute ja nende pikendamisega. “Kindlasti mitte,” oli tema lühike ja konkreetne vastus.

Ei kiirusta investeerima

388-ruutmeetrise pinna rendile saamise õiguse võitis Kangro avalikul enampakkumisel. Renti maksab ta selle eest kõigest 30 krooni ruutmeetrilt ehk 11 643 krooni kuus. Tõsi, alates möödunud aasta kevadest arvutatakse igal kevadel hinnale juurde tarbijahinnaindeks, mis summat siiski märkimisväärselt ei tõsta. Veel rendib ta linnalt maja hoovis olevat garaaÏi, mille eest tasub üüri 900 krooni kuus. Kokku maksab Kangro linnale ülihea asukohaga maja eest ühes kuus seega ligikaudu 14 000 krooni. Kui arvestada, et selle summa eest on tal pinda üle 700 ruutmeetri, pole üürihind just liiga kõrge.

Huvitav on aga see, et rendilepingu võitis Kangro tänu lubadusele investeerida ruumide renoveerimisse 2,35 miljonit krooni. Praeguseks, kui lepingu lõpuni on jäänud vähem kui aasta, on ta sinna raha paigutanud aga napilt üle 700 000 krooni. Selle investeeringu tegi ta juba 2003. aastal.

“Me oleme Kangrole investeeringute kohta ka hiljem mitu päringut esitanud. Ta on lubanud vastata, ent seni pole seda küll teinud,” ütles Kesklinna valitsuse rendipindade osakonna juhataja Marju Kübar. Küsimusele, kui loogiline on, et Kangro nüüd, kui lepingu lõppemiseni on jäänud alla aasta, investeerib majja vajaliku summa, vastas Kübar, et ega Kangro väga rõõm-salt ei tundu investeerimisse suhtuvat.

Uue tänava maja teise korruse ruume Kangro Kübara sõnul erastada ega sooduskorras välja osta ei saa, sest selleks oleks ta pidanud lepingu sõlmima hiljemalt 2001. aastal. Kuna avalik enampakkumine võib tõsta ruumide hinna väga kõrgeks, peaks Kangro lootma rendilepingut pikendada. Seda ta kinnitab ka ise.

Plaanib katuseremonti

“Hea, et te selle meelde tuletasite. Ma ise ei mäletanudki,” ütles Kangro, kuulnud küsimust rendilepingu peatse lõppemise kohta, ja lubas lepingut kindlasti pikendada. Selles, et kesklinna valitsus on nõus lepingut pikendama, ei kahtle Kangro sugugi. “Miks nad ei peaks? Ma olen alati korralikult maksnud,” sõnas ta.

Meenutades, et lubatud 2,35 miljonist kroonist maja remontimiseks on tal kulutamata üle pooleteise miljoni, nentis Kangro, et kavatseb kindlasti sellel aastal parandada maja katuse. “Seal on mõne koha peal majavamm sees ning on mädanenud. Katus laseb vähemalt viiest kohast läbi,” rääkis ta ja lisas, et katusevahetus läheb kindlasti maksma rohkemgi kui poolteist miljonit. Millal ta katust vahetama hakkab, ei osanud Kangro siiski öelda. “See oleneb projekteerijast ja sellest, millal ma saan projektid kinnitatud.”

Kui korterit ei saa, läheb kohtusse

•• Uue tänava maja esimese korruse suure korteri lubas Tauno Kangro kindlasti erastada, väites, et tal on selleks kõik õigused.

•• “Kui ma ei saa, siis annan linna kohtusse,” ütles ta. “Kas erastamise eesotsas on [Elmar] Sepp või mitte, ei puuduta mind üldse. Mina olen täitnud kõik lepingu eritingimused.”

•• Seevastu kinnitas Kesklinna elamumajanduse osakonna juhataja Elvira Viiask Eesti Päevalehele, et mingit õigust Kangrol kuuetoalise korteri erastamiseks ei ole. “Praegu saab erastada ainult üksikuid pindu, mille puhul on kas kohtuvaidlus veel pooleli või on enne 1995. aasta märtsi esitatud vastav avaldus. Ma olen kindel, et Kangro on need ruumid märgatavalt hiljem üürile saanud,” ütles Viiask.

•• Teoreetiliselt on Kangrol võimalik saada 280-ruutmeetrine korter endale, kui linna volikogu otsustab selle talle otsustuskorras müüa. Vanalinnas müüdi eelmisel aastal võileivahinna eest sel viisil seitse korterit. “Mina ei julgeks tema asemel seda loota,” ütles Viiask.