“Kuid samas on aastaid räägitud sellest, et riik peaks ka ise panustama raha laulu- ja tantsupeo ettevalmistusprotsessi,” ütles Pedanik.

Kuna tuleval aastal peetakse noorte laulu- ja tantsupidu, otsustasid rühmade esindajad, et kaheksast miljonist kroonist saavad osa vaid noortega tegelevad koori- ja tantsujuhid.

Rühmadele ligi 10 000 krooni

Pedaniku andmeil peaks kehtestatavatele kriteeriumidele vastama tuhatkond kollektiivi, mis lubaks igale koorijuhile ja tantsujuhile maksta ligikaudu 10 000-kroonist toetust.

Üldlaulupidude juhi, kooriühingu juhatuse liikme Hirvo Surva sõnul tuleb muidugi öelda aitäh, et see kaheksa miljonit krooni antakse, kuigi seda on kohutavalt vähe. “Küsisime 13 miljonit krooni, aga hea, et vähemalt algus on tehtud,” lausus Surva.

Viit koori juhatava Surva sõnul saab arvestuse järgi iga koor või tantsurühm 7000 krooni aastatoetust, millest pool kulub nootide jms peale ning ülejäänu ehk siis 3500 krooni jääb ringijuhile palgaks.

“Kui see summa 12 kuu peale jagada, siis hakkab piinlik,” nentis Surva.

Kuigi kultuuriministeeriumi juures tegutsev ekspertkomisjon on mitu korda arutanud põhimõtteid, mis alustel hakata tegevustoetust maksma, ei suudetud rahastamise põhimõtteid ka eelmisel nädalal toimunud koosviibimisel kokku leppida.

Pedaniku sõnul on küsimus selles, kas edaspidi maksta juhendajatele toetust kollektiivi suuruse järgi või mitte. Samuti on lahtine, kas toetust peaks jagatama, arvestades ka osalemist kohalikel tantsu- ja laulupidudel.

Põlva maavalitsuse kultuurinõuniku Peeter Aasa sõnul on ükskõik, milline toetusskeem vastu võetakse, pahaseid kollektiivijuhte jääb ikkagi küllaga.